Portfellihaldur Kaius Kiivramees: majandus kasvab öösiti, kui valitsused magavad

LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees. Foto: Sander Ilvest

LHV portfellihalduri Kaius Kiivramehe põhitähele­panu on aktsiatel, ta juhib aktsiainvesteeringute tiimi. Lisaks vastutab ta panga portfellihalduse teenuse eest – seda pakutakse klientidele, kes käivad välja vähemalt 100 000 eurot

Kiivramehe sõnul pole portfellihaldus sinilinnu püüdmine, vaid teenusepakkuja eesmärk on, et jõukad kliendid ka jääks jõukaks. «Jõukaks saadakse riske kontsentreerides ja rikkaks jäädakse riski juhtides,» sedastas ta.

Pensionifondides on LHV valinud Kiivramehe sõnul väga pikaajalise strateegia, kus aktsiad moodustavad portfellist kõigest ühe osa. Portfell tervikuna on üles ehitatud nii, et see laev sõidaks läbi igasugustest lainetest ja tormidest ning jõuaks hea pikaajalise tootluseni.

Mis on kõige olulisem investeerimisteema?

Meil armastatakse rääkida geopoliitilistest riskidest, kuid see on vaid osa deglobaliseerumisest. Sageli võetakse alguspunktiks aasta 2022, kui Venemaa tungis Ukrainasse, aga deglobaliseerumine algas palju varem – Donald Trumpi presidendiks saades ja Brexitiga. Kõik riigid vaatavad rohkem sissepoole. Kaubandusbarjäärid ja tollid tulevad.

Kui tahaksite saada osa tehisintellekti võidukäigust või osta elektrijaamade aktsiaid?

Me ostsimegi pensionifondidesse Fortumi aktsiaid. See on meie suurimate üksikaktsiapositsioonide seas.

Kas Fortum on Venemaa ja Saksamaa jamad selja taha jätnud?

Need olid ettevõttele päris kulukad. Uniper lendas Saksamaal päris kildudeks, aga Saksamaa on sealt oma raha riigina tagasi teeninud. Ainus, kes sealt suurelt kaotas, oligi Fortum.

Praeguse – mitte toonase – investori jaoks on ehk isegi hea, et nii läks, kuna seal on igasugune riskiisu päris pikaks ajaks ära võetud. Fortumile kuulub palju väga atraktiivseid varasid Soomes ja Rootsis tuumajaamade näol, Rootsis hüdroenergia näol. Kui selline ettevõte oleks USAs noteeritud, oleks aktsia kolm korda kallim.

Skandinaavia on unikaalses positsioonis, seal on palju väikese süsinikuheitega nn juhitavat energiat, mis sobib hästi uue majanduse tarvis, näiteks andmekeskustele. Soomes on küllaldaselt ka sellistele ettevõtetele sobivaid asukohti, näiteks endised tehased.