Ekspert soovitab: kuidas suhtes olles rahaasju jagada?

Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuidas teha nii, et rahateemad ei tekitaks suhtes stressi? Tuntud Facebooki rahatarkuse grupi Kogumispäeviku liikmed jagavad oma kogemusi, kuidas pere rahaasju mõistlikult jagada.

Variant 1: ühine konto

Ühine rahakott võib tekitada küll pingeid, ent Kogumispäeviku grupi liikmete seas eelistavad paljud just seda majandamisviisi.

«Siiani parim ja pingevabam lahendus on ühiskonto, kuhu mõlemal on ligipääs. Sinna kanname igal kuul kokkulepitud summa (50/50), millest katame kõik ühised kulud: toit, laps, kommunaalid. Lisaks on kasutusel isiklikud kontod, kuhu kogume eraldi meelerahufonde. Läbipaistvad rahaasjad ja suhtlus on võtmetähtsusega,» kirjeldab üks kogumispäeviklane.

«Suuremad kulutused arutame omavahel läbi. Igasugu pisemaid igapäevaseid kulutusi teisele põhjendama ei pea. Säästmine käib nii, et iga kuu alguses paneme kindla summa teisele arvele ära. Ei ole sinu ja minu raha, vaid ongi meie raha. Ülejäänust maksame maksud. Kui kuu lõpus jääb veel jooksvatest kulutustest midagi üle, siis läheb ka see enamasti kõrvale ära,» toob üks grupi liige näite.

Säästukontole kandmine on ka teiste grupiliikmete seas populaarne. «Meie tegime abikaasaga kohe suhte alguses kokkuleppe, et mõlemad paneme ühisele arvele sama summa, millest osa läheb automaatselt hoiusele – perereiside, kodu tarbeks vaja mineva või muu sellise jaoks – ning ülejäänu katab kõik majapidamiskulud: söögi, kütuse, lasteasjad, kingitused jms. Kuna korter, kus elame, kuulub mulle, siis minu arvelt lähevad kommunaalid ja kindlustus; ning et meie pere auto on tema oma, siis tema maksab liisingu ja kindlustuse. Summad on laias laastus samad. Kõik, mis meil oma arvele jääb, on lubatud kulutada nii, kuidas meile endile meeldib,» soovitab teine.

Variant 2: eraldi kontod, kuid ühised eesmärgid

Grupiliikmete seas on palju neid, kel on küll eraldi kontod, kuid rahaasjad on siiski läbi räägitud ja läbipaistvad.

«Meil on füüsiliselt eraldiseisvad rahakotid, aga kõik kulutused ja raha seisukord on omavahel arutletud ja jagatud. Kui ühel saab raha otsa, siis küsib ta teiselt juurde, kui on midagi vaja. Pole näinud mõtet ühise konto loomiseks, et seal toiduraha hoida,» toob grupiliige välja.

«Meil on põhimõtteliselt eraldi rahakotid, aga samas on see nagu ühine. Mees maksab auto, kodulaenu ja oma hobide eest. Mina maksan lasteasjad, kommunaalid jne. Poodi läheb see, kellel on aega ja tahtmist,» kirjeldab teine.

«Kaaslane maksab kodulaenu ja mina maksan kõik jooksvad kulud – annab sama summa kokku kui kodulaen. Toidupoes maksab rohkem mees, sest tema sissetulek on poole suurem kui minu oma. Suured asjad maksame pooleks,» kirjeldab grupiliige.

Variant 3: eraldi eelarved ja kontod

Grupiliikmete seas on väga palju ka neid, kes eelistavad hoida rahaasju kaaslasest eraldi. See vähendab kooselus muu hulgas tarbetuid tülisid ja pingeid.

«Kui rahakotid on eraldi, siis on ka säästud eraldi ning ei ole vaja muretseda, mida teine pool oma rahaga teeb,» toob üks grupiliikmetest näite. «Minu põhimõte on selline, et igal naisel peab olema oma puhver juhuks, kui elu ootamatusi toob – kui mees kogumisega ei liitu, siis naine kogub oma eesmärkide nimel,» kinnitab ka teine.

«Majandame eraldi, kuid meil on ühine raha. Arved maksab üks, kuna siis on kergem kindluse mõttes, et see on makstud. Muud kulutused, kuidas kunagi. Kui kellelgi on raha otsas, siis teine jagab. On olnud palju variatsioone, näiteks kui naine töötas ja mees oli töötu, kandis naine kõik kulud,» toob kogumispäeviklane välja.

Aja jooksul muutunud süsteem

Rahaasjad võivad suhte arenedes palju muutuda: alguses võib toimida üks rahaplaneerimise meetod, kuid pärast lapse sündi võib olukord muutuda ning tekib vajadus ümber mängida ka rahakotid.

Üks kogumispäeviklane märgib, et neil on süsteem aja jooksul muutunud ja rahakotid on nüüd eraldi. «Etapis, kus meie palgad olid väga erinevad, ei jaotanud me kulusid mitte 50/50 printsiibi järgi, vaid sissetuleku osakaalu alusel. Näiteks kui üks teenib 1000 eurot ja teine 2000 eurot, siis suhe kulutuste jagamiseks oli 33/66. Nüüd oleme jaotanud kulutused omavahel ära, ilma et üks või teine peaks kehvemalt toime tulema, ning teemade kaupa, vastavalt huvile mõne kindla kulutusega tegeleda. Kulutused, mis on kohustuslikud ja igakuiselt ära jagatud: kohustused, investeeringud ja olmekulud. Kõik ülejäänud jääb endale kulutamiseks ning omavahel jagame regulaarselt kulukohti, sest vahel võivad mõningad teenused meelest minna ja saab nende vajadust ümber hinnata,» toob ta näiteks.

Swedbanki finantshariduse valdkonnajuhi Grete Koho nõuanded rahaasjade paremaks korraldamiseks:

1. Koostage ühine eelarve

Raha planeerimist tasub alustada pere-eelarve koostamisega. Selleks märkige koos üles kõik pere regulaarsed tulud (sissetulek, lapsetoetused jm) ning igakuised kulud: eluase, kommunaalkulud, transport, järelmaksud ja muud laenud, lastehoiukulud, kulutused vabale ajale jms.

2. Leppige kokku pere väljaminekutes

Seejärel leppige oma sissetulekuid arvestades kokku, kes millised kulud katab ning millised kulud kaetakse koos. Jõudke ühisele nägemusele, millised on mõistlikud kulutused ja mida saab endale lubada.

3. Unistage ja seadke ühised eesmärgid

Kui rahaline seis on selge ja kokkulepped tehtud, on aeg veidi unistada ning seada ühised rahalised eesmärgid: kodu või uue auto ost, pulmad, reis vms. Eesmärgid aitavad pere rahaasju korras hoida ning innustavad rohkem koguma ja investeerima.

Järgmiseks vaadake üle oma pangaarved ja otsustage, kas loote ühise konto või jätate kontod eraldi. Suuremateks kuludeks ja ühiste eesmärkide jaoks võiks luua ühise(d) konto(d), kuhu pääsete mõlemad ligi. Igapäevakulutused võib teha eraldi kontodelt.

Ühist pangaarvet avades peab arvestama, et juriidiliselt on tegemist siiski ühele inimesele kuuluva kontoga, kuhu teisele on vormistatud kasutamiseks volitus. Sellel, kelle nimele on ühine konto avatud, on õigus volitus igal ajal kustutada ja teise ligipääs eemaldada.

4. Hoidke varasuhted korras

Kui kummagi kaaslase varaline seis on teada ja läbi arutatud, annab see mõlemale selgust ja turvatunnet. Ning ka teadlikkust oma rahaasjadega edasi toimetada, juhuks kui kooselu peaks lõppema.

Tasuks läbi mõelda ka see, kuidas teha kulutusi eluasemele, kui see kuulub ühele kaaslasele. Kas kooselu lõppemise korral on võimalik teha kulutuste tasaarveldus?

Naised jõuavad advokaadi juurde kõige sagedamini siis, kui pärast kooselu on emb-kumb avastanud end väga ebavõrdsest rahalisest olukorrast. Küsimus on enamasti selles, kas pärast kooselu lõppu saab kaardistada ühe ja teise poole kulud aastate jooksul ning teha tasaarveldust. Seetõttu on oluline läbipaistev planeerimine ja selged kokkulepped, mis aitavad suhtele luua tugeva pinnase ning kindlustavad mõlemad ka lahkumineku korral.