Valitsusliidu otsus süütab tuuleparkide buumi

Tootsi tuulepargi ehitus mullu juulis. Enefit Greeni 38 tuulikuga park hakkab tööle toetusteta, sest Elering keeldus seda neile maksmast, tuues põhjenduseks, et see läheks elektritarbijaile liiga kulukaks. Foto: Foto: Mailiis Ollino

Suuri energeetikafirmasid ootab eelolevail aastail rahasadu, sest valitsusliidu juhid on otsustanud elektri tootmist heldelt toetada.

Sotside juht Lauri Läänemets teatas eile, et kolm erakonnajuhti on jõudnud kokkuleppele Eesti elektritootmise portfellis. Midagi üllatavat selles kokkuvõttes polnud – kõik vanad, teada teemad: gaas, tuul ja Paldiski hüdropump. Üks uudis siiski oli. Valitsuse meelest kasvab elektritarbimine eelolevail aastail üsna vähe. Teisisõnu: Eesti majandus jätkab vähikäigul, mistõttu pole nii palju elektrit, kui varem arvati, enam vaja.

Erakonnajuhid on võtnud oma rahastusplaani aluseks Eleringi prognoosi.

Viimane erineb enamiku Euroopa riikide, sh Soome prognoosist, mille järgi elektritarbimine plahvatuslikult kasvab. Selle põhjuseks on transpordi elektrifitseerimine, aga ka teised rohepöörde tehnoloogilised muudatused.

Sotside, Eesti 200 ja Reformierakonna kokkulepe näib olevat sündinud kõhutunde pealt, sest kui palusime kliimaministeeriumilt andmeid, mille põhjal üks või teine otsus sündis, tuli vastus, et andmete saamisega läheb aega.

Üks on siiski kindel: valitsusliidu kokkulepe tähendab, et energeetikafirmasid ootab rahasadu, sajad ja sajad miljonid eurod, sest kogu tulevane elektritootmine püsib toetustel.

Siia kõrvale võib tuua jällegi paralleeli Soomega, kus tuule- ega ka tuumajaamadele otseseid toetusi ei maksta.

Et ka Eestisse on majanduslikult tasuv ehitada tuuleparke ilma otsese toetuseta, tõestab Enefit Greeni Tootsi tuulepark, kus 38 tuulikut eelmisel aastal tööd alustasid. Elering keeldus neile toetuse maksmisest, kuna see minevat elektritarbijaile liiga kulukaks.