:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2025/01/27/16617526t1h6362.jpg)
USA president Donald Trump naeruvääristas Taani algatust kaitsta Gröönimaad täiendavate kelgukoerte patrullidega ning nõudis taas, et USA saaks strateegiliselt olulise Arktika saare oma kontrolli alla.
Trump kinnitas nädalavahetusel lennuki Air Force One pardal ajakirjanikele, et usub, et peagi tuleb Gröönimaa USA kontrolli alla. «See on seotud maailma vabadusega. Sellel pole midagi pistmist Ameerika Ühendriikidega, välja arvatud see, et meie oleme need, kes suudavad vabadust pakkuda,» ütles Trump. «Taani seda ei suuda. Nad lisasid sinna kaks kelgukoerte patrulli ja arvasid, et see ongi kaitse.»
Taani kaitseminister möönis hiljuti, et riik ei ole teinud piisavalt, et kaitsta oma autonoomset territooriumi Gröönimaal, kuid avalikustas samas plaani kulutada 1,5 miljardit dollarit kahele uuele patrull-laevale, kahele droonile ja kahele kelgukoertega patrullile.
Taani on kriisirežiimis
Eelmisel nädalal pidas Trump 45-minutilise telefonikõne Taani peaministri Mette Frederikseniga, mida viis praegust ja endist Euroopa kõrgemat ametnikku nimetasid tuliseks ja vastandlikuks, kirjutas Financial Times. Ametnike sõnul on Taani valitsus «kriisirežiimis», sest Trump on keeldunud välistama oma NATO liitlaselt territooriumi võtmisel sõjalist tegevust ja on ähvardanud panna Taani kaupade sisseveole kaitsetollid.
USA-l on juba sõjaväebaas Gröönimaa põhjaosas. Taani sõjaline kohalolek Gröönimaal piirdub praegu samas vaid 75 inimesest koosneva Arktika väeüksusega, mis koosneb neljast laevast, seirelennukist ja mitmest koerte kelgupatrullist. Nii Taani kui ka Gröönimaa ametnikud on öelnud, et USA võiks suurendada oma sõjalist kohalolekut saarel ning perioodiliselt on arutatud Ühendriikide teise baasi või rohkema militaarpersonali saarele lähetamise üle.
Ameerika Ühendriikidel on Gröönimaal lisaks ka Thule ehk Pituffiki kosmosebaas. See on Ameerika Ühendriikide kosmosejõudude ja Ameerika Ühendriikide relvajõudude põhjapoolseim baas.
USA on varem korduvalt tunnustanud Taani suveräänsust Gröönimaa üle, eriti kui ta ostis 1917. aastal Taanilt praegused USA Neitsisaared. Nüüd aga ütles Trump presidendi lennuki pardal taas, et pole selge, mis õigused Taanil saarele siiski on.
«Gröönimaa pole meie jaoks, see on vaba maailma jaoks. Praegu on seal Vene laevad, Hiina laevad, teil on laevad erinevatest riikidest. See ei ole hea olukord,» ütles Trump. «Gröönimaa saab meiega korda. Meil on olemas see, mida selleks vaja. Ma arvan, et inimesed tahavad meiega koos olla.»
Trump väitis, et Gröönimaa 57 000 elanikku tahavad kuuluda USA koosseisu. Seda hoolimata sellest, et Gröönimaa peaminister Múte B. Egede ütles eelmisel nädalal, et nad ei taha olla ei taanlased ega ameeriklased. «Me tahame olla gröönlased,» rõhutas ta lisades, et Gröönimaa tuleviku otsustab Gröönimaa, kuid saar seisab praegu silmitsi «keerulise olukorraga».
Samas pole julgeolek ainuke, miks suurriigid maailma suurima saare vastu teravat huvi tunnevad. Gröönimaal on hulgaliselt erinevaid maavarasid, muu hulgas haruldasi muldmetalle, mille turg on praegu peaaegu täielikult Hiina käes.
Austraalia kaevandusfirma Energy Transition Minerals on hinnanud, et Gröönimaal on üks maailma suurimaid uraani ja haruldaste muldmetallide maardlaid. Haruldasi muldmetalle on vaja näiteks nutiseadmete ja elektriautode valmistamiseks.
Gröönimaal on ka nafta- ja gaasivarusid. Hinnanguliselt oleks naftavarude suurus umbes 18 miljardit barrelit. Gröönimaa otsustas aga juba 2021. aastal kliimapõhjustel naftauuringud peatada.
Lisaks on suuriikidel huvi ka uute kaubateede vastu. Kliimamuutustest tingitud jää sulamine avab mereteed nii kaubandusele kui ka sõjalistele eesmärkidel. Suures pildis on tegemist suurriikide võidujooksuga, mis on lisaks loodusvaradele seotud ka kliima soojenemisest tingitud muutustega. Kui Loodeväil muutub läbipääsetavaks, avaneb kiirem tee USA-st Euroopa ja Aasia turgudele.
Kõrgete hindadega saar
Teisalt on Gröönimaa väga sõltuv Taani toest. Kuigi saare sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa majanduste keskmise lähedal, siis annavad Taani valitsuse toetused umbes poole saare tuludest. 50 protsenti Gröönimaa ekspordist läheb Taani ja 60 protsenti importkaupadest tuleb Taanist.
Tööpuudus on saarel kõrge ning pooled inimesed töötavad avalikus sektoris. Ülejäänud majandus sõltub suuresti nõudlusest maailmaturul krevettide ja kala järele. Samas kasvab üsna kiiresti turism.
Keskmine palk on Gröönimaal ligi 5000 eurot kuus, kuid ka hinnad on kõrged, sest suur osa kaubast tuleb kaugelt sisse vedada. Hinnavõrdlusportaali Numbeo andmetel on Gröönimaal hinnad 62 protsenti kõrgemad kui Eestis. Neljaliikmelise pere kulud kuus võivad küündida 5000 euroni ja kui elatakse üüripinnal, siis lisandub näiteks pealinnas Nuukis veel 1000-1500 eurot.