«Põhimõtteliselt saab ka nii öelda, et meie siin Euroopas peseme oma sokid puhtaks, aga solgivee kallame naabri aeda. Mida me siis teeme? Meie tahame oma kitsas Euroopas CO2 emissiooni kahandada, kahandada ja kahandada. Jah, olen poolt, et me peame looduskeskkonda säästma, me ei saa ilma selleta – aga kas ainult CO2ga?» küsis Tapver.
ERRi uudistejuht Anvar Samost kirjutas üleeelmisel nädalal ajalehes Põhjarannik, et rohepööre hakkab oma tähtsust kaotama.
Märgilisi kinnitusi suunamuutusele ei pea otsima. Neid on mitmeid ja need tulevad tihti otse peaministri suust. Detsembri alguses tutvustas peaminister Kristen Michal kliimaseaduse eelnõu uuendatud versiooni, mida selleks hetkeks oli ette valmistatud üle aasta. «Minu isiklik soovitus oli, et seda tempot võiks veidi madalamal hoida ja see arutelu võiks pikem olla. Ja õnneks mul on võimalik seda selles valitsuses nii hoida, et me saame seda rahulikult arutada,» ütles ta.
Jaanuaris ütles tollal veel kliimaministri postil olnud Michal, et 2024. aasta lõpuks tuleb seadus valmis saada, sest nii majanduse kui ka keskkonnahoiu vaatest on see «üks kõige olulisemaid asju».