Ekspert annab nõu: kuidas oma rahalist seljatagust kindlustada?

Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala / Postimees

Rahaasjad ja finantseesmärgid ei pea aastast aastasse olema stressiallikaks. Luminori pensioni- ja investeerimistoodete Baltikumi arendusjuht Hannes Kuusk jagab praktilisi soovitusi, kuidas toimetada rahatargemalt ja kindlustada endale stabiilsem tulevik.

Eksperdi sõnul algab teekond rahalise heaolu suunas selguse loomisest. «Esimene samm on vähendada rahaasjadest põhjustatud üleliigset stressi ja tagada igapäevane kindlustunne. Kui finantstoimetused on kontrolli all, saab seejärel hakata mõtlema investeerimise ja unistuste täideviimise peale,» sõnas Kuusk. Rahatarkuse omandamine on pikaajaline protsess, mis nõuab uute harjumuste loomist. Seetõttu on oluline olla järjepidev, sest ka väikesed sammud võivad tuua suuri tulemusi.

1. samm: vaata üle oma eelarve

Kõik algab oma tulude ja kulude jälgimisest. Tuleb olla endaga aus ning kaardistada kõik sissetulekud ja väljaminekud, et mõista, kuhu raha tegelikult kulub. Seda saab teha mugavalt kasutades erinevaid arvutustabeleid või rakendusi. «Põhitõde on, et igakuised kulutused ei ületaks sissetulekuid, kuid isegi kui see tingimus on täidetud, võiks oma väljaminekutele kriitiliselt peale vaadata. Tõenäoliselt leidub alati kohti, kus kulusid vähendada, olgu selleks harjumuspärane kohv, kommipakk või muud väikesed igapäevased ostud.»

Eelarve kontrollimisel on abiks kategooriate loomine ja igakuiste limiitide seadmine. See aitab kulutusi jätkusuutlikult kontrolli all hoida ja loob väljaminekutest tervikliku pildi. Samuti võiks üks kategooria kuuluda raha säästmisele, mis tähendab, et palgapäeval pannakse kindel summa kõrvale või suunatakse hoopis näiteks kolmandasse sambasse.

Siiski hoiatab Kuusk, et säästmise kõrvalt ei tohi kindlasti unustada elu nautimist: «Kui eelarve vähegi võimaldab, siis 10–15 protsenti sissetulekust võiks suunata vaba aja ja meelelahutuse nautimisele. Nii on raha kogumise protsess kindlasti meeldivam ja pikaajaliselt jätkusuutlikum kui siis, kui lisahüvesid endale üldse ei võimaldata.»

2. samm: loo meelerahufond

Ootamatute kulutuste või töökaotuse vastu aitab meelerahufond, mis võiks eksperdi hinnangul katta vajadusel kuni kuue kuu kulutused. «Meelerahufond peaks olema inimesele kiiresti kättesaadav, et saaksid raha kasutada just ettenägematute olukordade korral. Seda raha ei tasu investeerida, vaid parem on see paigutada eraldi kogumiskontole, kus sageli pakutakse ka väikest intressi,» sõnas Hannes Kuusk.

3. samm: kasuta maksusoodustusi

Paljud ei mõtle pensionisammaste kasutamisest kui investeerimisest, kuid Luminori ekspert soovitab seda võimalust maksimaalselt ära kasutada. «Rahatargalt pensionisammaste majandamiseks on mitu võimalust. Teise samba puhul saab suurendada omapoolse sissemakse protsenti 4 või 6 protsendile, mis pikas perspektiivis toob märkimisväärset kasu, kuna sissemaksed II sambasse on tulumaksuvabad. Ka kolmanda samba puhul saad tööle panna sissemaksetelt kehtiva maksusoodustuse ehk riik maksab sellesse sambasse tehtud maksetelt tulumaksu tagasi. Kindlasti tasub kaaluda, kas ja kui palju õnnestub sellest võita,» selgitas Kuusk.