Ettevõtjad pakuvad riigile abikätt: rahanduse seis on kole

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Hando Sutteri sõnul peab riik kulud kontrolli alla saama. Foto: FOTO: Sander Ilvest

Aastavahetus oli Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhile Hando Sutte­rile ja tema meekonnale töine. Üritati aru saada riigieelarvest, ja pilt, mis neile vastu vaatas, oli Sutteri sõnul kole. Liit saatis valitsusele ette­panekud riigi rahanduse korrastamiseks.

Tööandjate keskliidus võeti riigieelarve analüüsimisel aluseks 2019. aasta. Oli ju tegemist viimase n-ö normaalse aastaga enne kõikvõimalikke kriise ja Sutteri sõnul oli toona ka veel riigirahandus korras.

Kuid mis pilt nüüd ettevõtjatele avanes? Valitsussektori kulud on viimase kuue aastaga ehk kriiside-eelse tasemega võrreldes kasvanud 70 protsenti, samas kui majanduskasv on sel perioodil olnud nominaalselt vaid 45 protsenti. Reaalhindades pole majandus kasvanud kolm aastat, mistõttu kasvasid valitsussektori kulud oluliselt kiiremini, kui majandus võimaldab.

Seega on valitsussektor elanud viimased aastad ilmselgelt üle oma võimete ja selline katteta kulutamine on tõstnud riigi võlakoormuse keskliidu arvutuste kohaselt üheksalt protsendilt 24 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Meile kõigile tähendab see seda, et ainuüksi tänavu tuleb maksta riigivõla intressideks ligi 300 miljonit eurot.