/nginx/o/2025/01/23/16609892t1h7524.jpg)
Energiamärgis ja sellega kaasas käiv energiaklass näitavad, millisel tasemel on hoone energiakasutus. Madalam energiakulu tähendab üldjuhul ka väiksemaid kommunaalarveid, seega pööratakse energiamärgise olemasolule ja konkreetsele energiaklassile aina rohkem tähelepanu.
Energiamärgis on dokument, mis annab teavet, kui palju kulub hoones aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Ühtlasi esitatakse need andmed energiamärgisel skaalal (A-H, kus A on parim) – seda nimetatakse energiaklassiks ja see tähistab hoone energiatõhususe taset.
Energiamärgis annab seega olulise indikatsiooni, millised on või saavad olema hoone omaniku, korteri üürniku või potentsiaalse ostja energiakulud. Energiamärgise taotlemine on tänapäeval uue hoone ehitamisel kohustuslik, ent ka vanemate majade ostjad pööravad selle olemasolule ja konkreetsele energiaklassile üha rohkem tähelepanu.
«Kõige olulisemad kriteeriumid kodu ostmisel on mõistagi asukoht, hind ja seisukord. Samas näeme, et energiatõhususe olulisusest räägitakse aina enam ja inimeste teadlikkuse tõusuga eelistatakse varasid, millel on energiamärgis juba olemas,» märkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Swedbank viis möödunud aastal läbi uuringu, millest selgus, et 42 protsenti eestlastest peab uue kodu ostmisel energiatõhusust väga oluliseks. Sealjuures ei aeta kindlat energiaklassi kui sellist, vaid üldiselt parema energiatõhususega kaasnevaid väiksemaid eluaseme kõrvalkulusid. «Kolmandik uuringule vastanutest kaaluks kolimist, et elada korteris või majas, millel on kõrgem energiaklass ja madalamad igakuised kõrvalkulud,» selgitas Pärgma.
Märgise puudumise taha samas laenupakkumine ei jää. „Info märgise kohta saame muuhulgas kinnisvarakuulutuselt ja eksperthinnangust ning märgis on näha ka Ehitisregistris. Kuivõrd väljastame laenusid nii ostuks kui ka ehituseks, siis jookseb energiatõhususe teema kliendiga vestlusest kindlasti läbi. Vanema vara puhul uurime, kas ja millal maja on põhjalikumalt renoveeritud. Uusarenduste puhul vaatame, milline energiaklass sellel on,» rääkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht.
Utilitase äriarendusjuht Dabrel Prits selgitas, et meie laiuskraadil kulub ligikaudu 65 protsenti hoone tarbitavast energiast kütmiseks, mistõttu on Eestis väga oluline parandada hoonete energiatõhusust. Näiteks, mida madalam on energiatõhusus hoones, seda rohkem see laseb soojust läbi konstruktsiooni õue välja ja seda rohkem kulub soojust, et ruumid soojaks kütta. Eestis on kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded, mille järgi on energiamärgise taotlemine kohustuslik uue hoone ehitamisel, kusjuures alates 2020. aastast saab Eestis ehitada vaid A-energiaklassi maju. Ühtlasi on energiamärgise olemasolu oluline, kui ühistu planeerib kortermaja värskendamist näiteks KredExi toetusmeetme abil. Terviklikult renoveeritavad hooned peavad saavutama C-energiaklassi.
Hoone energiatõhususe parandamine annab märkimisväärse kokkuhoiu – tüüpplaneeringuga 3 trepikojaga viiekordse D-energiaklassiga kortermajas kulub aastas üle kahe korra rohkem soojust kui A-energiaklassiga korterelamus. „Arvutused näitavad, et D ja madalama energiaklassiga hoones asuv korter säästab küttesüsteemi renoveerimisega küttearvetelt 10–20 protsenti ja hoone tervikliku renoveerimise tulemusena kuni 50 protsenti,» rääkis Prits.
/nginx/o/2025/01/23/16609887t1h9d5a.png)
Erineva energiaklassiga kortermajades võib soojustarbimine kordades erineda
Utilitase äriarendusejuht lisas, et energiamärgis näitab ka seda, mis tüüpi energiaallikaid kasutatakse, kui tõhusad need on ja kui palju heitmeid tekitavad. «Soojusallika tõhususel on oluline mõju hoone energiaklassile,» märkis Prits.
Energiaklassi määramisel hinnatakse nii hoone energiakulu kui ka seda, kui keskkonnasõbralikust allikast soojus pärineb. Utilitase ekspert selgitas, et erinevatel kütteliikidel on paika pandud niinimetatud kaalumistegur, millega energiaklassi arvutamisel tarbimine läbi korrutatakse. Näiteks tõhusa kaugkütte puhul on see 0,65; gaasil 1 ja elektril 2. Nii saadakse nn kaalutud energiakasutus, mis võimaldab erinevaid soojusallikaid omavahel võrrelda, näidates millise keskkonnamõjuga on üks või teine küttelahendus.
«Kui hoones on kasutusel ainult üks soojusallikas, siis on A-energiaklassi saavutamine kortermajas kõige lihtsam kaugkütet kasutades. Kombineeritud küttelahendusega eluhoone puhul on tegureid veidi rohkem,» ütles Prits.
Võttes näiteks ühe hiljuti Tallinnas ehitatud suure kaheksa korrusega äripindadega korterelamu tarbimisandmed, annaks muude tingimuste samana püsides tõhusa kaugkütte kasutamine majale A-energiaklassi, gaasiküte B- ja elektriküte D-energiaklassi.
/nginx/o/2025/01/23/16609885t1h8a32.png)
12 000-ruutmeetrise korterelamu näitlikustatud kaalutud energiakasutus erineva soojusallika puhul
Utilitase eksperdi Dabrel Pritsi sõnul ei tähenda hoone parem energiaklass ainult väiksemaid kommunaalkulusid ja keskkonnajalajälge. «Kaasaegne küttelahendus ja renoveeritud hoone aitavad tagada hea sisekliima ja lahendada probleemi, kus ühes kortermaja otsas on elanikel külm ja teises palav. Lisaks, kui radiaatoritele või muule küttekehale, näiteks põrandaküttele, on paigaldatud termostaat, saab igaüks ka ise säästa energiat. Ainuüksi toatemperatuuri langetamine 1 kraadi võrra vähendab küttekulu ligi viis ja uutes ehitistes kuni 10 protsenti,» võttis Prits parema energiaklassiga kortermaja eelised kokku.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)