/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/05/05/14528750t1h7b55.jpg)
Värske uuringu kohaselt on ajutisel töötamisel ehk teisisõnu tööampsude tegemisel positiivne mõju töötute, sh eriti riskirühmade töötute tööhõivesse liikumisele ja seal püsimisele.
Uuring ⟩ Tööampsude tegemine suurendab töötute võimalusi
Alates 2020. aastast on registreeritud töötutel võimalus teha ajutist tööd ehk tööampse, ilma et nende töötuna arvel olemine ja hüvitiste saamine seetõttu lõppeks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööala asekantsler Ulla Saare sõnul on tööampsude lubamine olnud oluline samm paindlikkuse suurendamisel, mis on võimaldanud inimestel töötuna arveloleku ajal piiratud ulatuses tööd teha.
MKM-i tellitud uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on olnud ajutise töötamise mõju töötute tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Mõttekoda Praxis analüüsis tööandjate kogemusi tööampsude pakkumisel, töötute kogemusi ja motivatsiooni tööampsude tegemisel ning nende mõjusid hõivesse liikumisele, seal püsimisele ning töötute majanduslikule toimetulekule.
Uuringust nähtus, et tööampsude tegemise mõju tööhõivesse liikumisele on olnud positiivne. Ajutist tööd teinud töötute hulgas oli tööle liikunud inimeste osakaal oluliselt kõrgem võrreldes nende töötutega, kes tööampse ei teinud. Kõige suurem oli positiivne mõju riskirühmade seas, sh pikaajaliste töötute, vanemaealiste, muukeelsete ja terviseprobleemidega töötute hulgas.
Tööampsudel on positiivne mõju ka inimeste hilisemale tööhõives püsimisele– ajutist tööd teinud töötud jäid suurema tõenäosusega hõivesse püsima ning positiivne mõju oli taas tugevam riskirühmade puhul, eriti tugev oli efekt terviseprobleemidega inimestele.
Ulla Saare sõnul viitab uuring sellele, et tööampsude võimaldamine on täitnud oodatud eesmärgid. «Uuring tõi välja, et tööampsudel on positiivne mõju eriti just riskirühma kuuluvate inimeste jaoks ning need aitavad kaasa püsiva töö leidmisele. Samas selgus ka, et riskirühma kuulujad teevad vähem tööampse kui inimesed, kes sinna ei kuulu. Kindlasti on riskirühmade töötute puhul oluline läbi mõelda, kuidas neid senisest paremini toetada, kuna nende kontaktvõrgustikud või oskused nii püsiva kui ajutise töö leidmiseks võivad olla erinevad,» märkis Saar.
Kuigi tööampsude tegemiseks ei otsita reeglina spetsiifiliselt töötuid inimesi, aitab töötutele nende võimaldamine tööandjate hinnangul kaasa tööturu üldisele paindlikkusele ning katta ajutist tööjõuvajadust. Peale selle toimivad tööampsud ettevõtete jaoks värbamiskanalina - tööandjad värbavad tihti püsiva töökoha täitmisel varasemaid tööampsu tegijaid, seega tõusevad ka ajutist tööd teinud töötute võimalused leida püsiv töökoht. Samas tõid tööandjad esile tööampsudega kaasneva halduskoormuse.
Saare sõnul vajab analüüsimist, kas on võimalik vähendada tööandjate halduskoormust selliselt, et see ei vähendaks töötute püsiva töö otsimise motivatsiooni.
Uuringus toodi esile ka, et töötute teadlikkus tööampsudest ning nende tingimustest oli erinev ning sõltus töötukassa nõustaja teadlikkusest ja tegevusest.
Tööampsude tegemiseni jõuavad töötud püsiva töö otsimise käigus, enamasti leitakse neid tuttavate ja sotsiaalmeedia kaudu või võetakse otse ühendust tööandjatega. Peamiselt tehakse tööampse selleks, et olla aktiivne, tunda ennast vajalikuna, parandada majanduslikku toimetulekut, või proovida uut tööd. Lisaks tõid uuringus osalenud töötud välja, et tööampsude kaudu sai proovida enda jaoks uusi töökohti ja ameteid, mis võib julgustada valdkonna vahetamist ning toetada uue püsiva töö leidmist.
Peamiste soovitustena tõid uuringu koostajad esile vajadust registreeritud töötutele tööampsude tegemise lubamisega jätkata ning suunata senisest rohkem töötuid neid tegema. Selleks tuleks kasvatada nii töötute kui tööandjate teadlikkust tööampsudega seotud tingimuste ja nende kättesaadavuse osas ning ühtlustada ka Töötukassas tööampsude kohta info andmist ja võimaluste tutvustamist.
2021. ja 2022. aastal pakkus töötutele tööampse ligi 4300 ettevõtet ning 2023. aastal kasvas nende arv ligi 5300 ettevõtteni. Ajutist tööd teeb ligikaudu neli protsenti töötutest ning nende tegijate arv on ajas veidi kasvanud. 2023. aastal tegi tööampse ligi 13 000 töötut. Peamiselt tehakse tööampse kaubanduses, teeninduses, toitlustuses ja majutuses.