Automüüja: tänavusi automüügiprognoose ei tasu liiga pessimistlikult hinnata

Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu. Foto: Erakogu

Tõsi ta on, et 2024. aasta viimases kvartalis tehti muljetavaldav müügitulemus nii uute kui kasutatud sõidukite müügis ning automüüjatel oli põhjust rõõmustada. Samas ei pruugi see 2025. aasta tulemusi nii tugevalt mõjutada, kui mitmed automüüjad prognoosivad, kirjutab Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu.

2024. aasta lõpus tehti tehinguid kindlasti mõnevõrra 2025. aasta esimese kvartali arvelt, ent pärast seda hakkab turg vaikselt ja stabiilselt taastuma ning jõuab 2023. aasta tasemele. See ongi aasta, millega peaksime hetkel prognoose võrdlema, sest 2024. aasta tulemused olid automaksuseadusega kunstlikult tekitatud. Ilma seaduseta me sellist müüki näinud ei oleks. Kui vaadata 2024. ja 2025. aastat koos, siis on turg jätkuvalt stabiilses kasvus ja seda ka tuleval aastal.

Selle aasta automüügile aitavad kaasa ka ärikliendid, kes aasta lõpus naljalt ostubuumiga kaasa ei läinud. Ettevõtted ja organisatsioonid teevad oma otsuseid enamasti vajaduspõhiselt ja kaalutletult ehk sõidukeid ette seisma ei ostetud. Kui tänavu tekib autopargi uuendamiseks vajadus, siis küllap seda ka tehakse. Küll aga muutub ilmselt see, milliseid sõidukeid ärikliendid ostavad.

2025. aastal on keeruline neil automüüjatel, kes soosisid automaksueelse ostubuumi tekkimist ja veensid tarbijaid uut sõidukit ostma 2024. aasta sees. Osadele ostjatele tähendas see ebasoodsaid ja buumist tingitud otsuseid. Näiteks auto järelturu väärtus viie aasta pärast on kindlasti väiksem 2024. aastal registreeritud sõidukil kui 2025. aasta sõidukil, kuid sellega ostjad ehk ei osanud arvestada.

Kõige tavapärasem on tänavu olukord neil automüüjatel, kes pakuvad mitmekülgset automargi- ja mudelivalikut. Automaksu valguses hakkavad tarbijad pingsamalt jälgima, millist sõidukit osta, kuid vaevalt sõiduk seetõttu soetamata jääb. Automaksuga harjutakse ning tulevikus on see osa automüügiprotsessist.

Uute autode registreerimisel näeme sel aastal kindlasti elektriautode ja pistikhübriidide kasvu. Sellele võib aidata kaasa kavandatav elektriautode toetuseelnõu, kui seda tehakse Eesti turgu ja keskkonnaeesmärke arvesse võttes ehk toetust saavad Eesti riigis juba arvel olevad kasutatud elektrisõidukid. Kui toetused laienevad ka imporditud elektrisõidukitele, siis teeb eelnõu meile pigem karuteene - autopark muutub vanemaks ning siinsete automüüjate turg kuivab kokku.

Samuti mõjutavad turgu uued Euroopa Liidu regulatsioonid, mille eesmärk on muuta sõidukid keskkonnasäästlikumaks ja vähendada transpordisektori heitkoguseid. Uute regulatsioonide kohaselt peavad autotootjad vähendama sõidukite ja kaubikute CO2 heidet järk-järgult ning alates 2035. aastast peavad kõik uued müüdavad sõidukid olema heitevabad. Regulatsioonidega nügitakse autotootjaid tootma aina vähesema heitkogusega autosid ehk elektri- ja hübriidsõidukeid. See omakorda nügib tarbijaid vaatama aina väiksema süsinikuheitega autode suunas. Julgen väita, et just regulatsioonid aitavad meil vähendada transpordi negatiivset keskkonnamõju, mitte selleks loodud automaks.

Tarbija vaatest on 2025. aastal kõige segasemas olukorras kasutatud autode omanikud, sest üheaegselt on turul kõrvuti kasutatud autod, millel on registreerimismaks juba tasutud, ja need, millelt ei ole. See kõik teeb keerulisemaks olemasoleva auto realiseerimise ja uue soetamise, millega tarbijal tuleb paratamatult samuti harjuda.