Välismaalased müüvad usinalt Eesti kinnisvara. Kes ja miks korteritest loobuvad?

Kortermaja Tallinnas Lasnamäel. Pilt on illustratiivne. Foto: Madis Veltman / Postimees

Möödunud aastal tegid välismaalased Eesti kinnisvaraturul kaks korda rohkem müügitehinguid kui ostutehinguid, sealjuures enim müüsid venelased ja soomlased, selgub maa-ameti ja Kinnisvara24 statistikast.

Piirkondadest on välismaalaste seas endiselt populaarseimad Harjumaa, Ida-Virumaa ja Pärnumaa. Kõige aktiivsemad on välismaalased Harjumaal, kus tehti möödunud aastal 308 ostutehingut ja rekordilised 670 müügitehingut. Võrreldes 2023. aasta andmetega on tehingute arv suurenenud just müügipakkumiste arvelt, mida tehti 2024. aastal üle 15 protsendi võrra rohkem kui eelneval aastal.

Harjumaa kinnisvaraturul võidutsevad Soome ja Venemaa kodanikud, kes tegid 2024. aastal vastavalt 55 ja 28 ostutehingut ning 176 ja 168 müügitehingut.

Eestis elavad Venemaa kodanikud müüsid erakordselt palju kinnisvara Ida-Virumaal, kus teostati möödunud aastal 333 müügitehingut. «Kui 2023. aastal nägime, kuidas peamiselt Venemaa venelased sõjaolukorra tõttu turult hoogsalt välja tõmbusid, siis möödunud aastal hakkasid usinalt kinnisvara müüma ka kohalikud venelased,» lisas Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Eestivenelastel on müügitehingute vastu hetkel niivõrd suur huvi, et maaklerid tunnevad jälle tugevat vajadust vene keele oskuse järele. «Täna on minu müügiportfellist julge 50 protsenti huvilistest vene keelt kõnelevad Eesti kodanikud, mistõttu vajan vene keelt enda töös pea iga päev,» kinnitas Uus Maa kutseline kinnisvaramaakler Laime Riisimäe.

Tema sõnul tunti möödunud aastal erakordselt suurt huvi just oma olemasoleva kinnisvara müümise vastu. «Kui aga ostetakse, siis kas suuri uhkeid luksuskortereid või odavama klassi ühe- ja kahetoalisi kortereid ja suvilaid,» lisas ta.

Ka soomlased, kes on varem olnud usinad investeerijad, ei ole Riisimäe sõnul tema käest juba neli aastat ühtegi objekti ostnud, vaid ainult müünud. «Viimati ostsid soomlased massiliselt uusarendusi 2020. ja 2021. aastal, mil Eestis olid võrreldes Soomega veel võrdlemisi soodsad kinnisvarahinnad ja loodeti kõrgele üüritootlusele – ühel kliendil võis sel ajal olla välja üürimiseks lausa mitukümmend korterit,» lisas ta.

Viimasel paaril aastal, mil kinnisvarahinnad on küll veidi stabiliseerunud, kuid endiselt kõrged, on paljud välismaalased otsustanud riskide hajutamiseks oma varem investeerimiseks ostetud kinnisvara müüa.

Uus Maa kutselise kinnisvaramaakleri Anneli Lindemanni sõnul tuuakse müümise põhjuseks ka ebastabiilset olukorda Eesti üüripindade turul. «Isegi kui praeguseks on üüripakkumiste arv vähenenud, on seda teinud ka üürida soovivate klientide arv, mis avaldab survet üürihindadele,» lisas ta.

Samas on Lindemanni sõnul ka märgata, et soodsama ettevõtluskeskkonna tõttu on Eestisse tee leidnud ka 20–30-aastased prantslased ja teised eurooplased, kes eelistavad täna küll veel elada üüripinnal, kuid on näidanud huvi ka Eestis kinnisvara soetamise vastu.