Uuring: iga kolmas Eesti tööealine ei tuleks sissetuleku kadumisel toime üle ühe kuu

Sander Pikkel Foto: Erakogu.

Koguni 32 protsenti Eesti tööealistest elanikest ei tuleks sissetuleku kadumisel toime üle ühe kuu, selgub LHV tellitud Kantar Emori uuringust. Võrreldes 2022. aastaga peegeldab tulemus kahekordset kasvu.

«Lõhe inimeste hoiakute ja tegeliku finantskäitumise vahel suureneb. Ehkki uuringu kohaselt peab raha kogumist oluliseks enamik Eesti inimestest, säästab 68 protsenti vastanutest vähem kui 10 protsenti sissetulekust. Paraku muudab vähene säästumäär Eesti elanikud ootamatuste suhtes väga haavatavaks,» ütles LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel. Suurim rahaline ebakindlus valitseb 25–34-aastaste seas, kellest koguni 41 protsenti tuleks sissetuleku kaotamisel toime kõigest ühe kuu. Seevastu 35–49-aastaste puhul on vastav näitaja 37 ja üle 50-aastaste vanuserühmas 26 protsenti.

Üldine soovitus turvatunde kasvatamiseks on luua meelerahufond, millest saab vajadusel katta oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. «Rahaline puhver on oluline, et suurendada valmisolekut ootamatute väljaminekute katmiseks – olgu põhjuseks näiteks tervisekulud, koduremont või töökaotus. Meelerahufond aitab keerulises olukorras vähemalt lühiajaliselt säilitada harjumuspärase elukorralduse,» sõnas Pikkel. Ometi selgus uuringust, et kolm kuud või rohkem suudaks tänaseks kogutud säästudega hakkama saada üksnes 30 protsenti Eesti tööealistest. Veel 2022. aastal oli vastav näitaja 48 protsenti. Eriti teravalt torkab silma vanusegrupp 35–49, kuhu kuuluvatest inimestest ainult 24 protsenti omab sääste enam kui kolme kuu jagu. Ühtlasi selgus uuringust, et 25–34-aastaste puhul on vastav näitaja 29 ja üle 50-aastaste vanuserühmas 37 protsenti.