Üks küsimus: millised on töötaja õigused puhkuse nõudmisel

Foto: Tööinspektsioon

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks puhkuse väljavõtmine.

Küsimus

Tööandja ei ole koostanud puhkuste ajakava 2012. aastaks ja ei ole siiani arvestanud ka töötajate soovidega puhkuse osas. Paljudel töötajatel on veel kasutamata puhkust eelnevast aastast. Millised õigused on töötajatel saada ettenähtud puhkust 2012. aasta eest ja ka eelneval aastal kasutamata puhkuse osas?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson

Vastavalt töölepingu seaduse §-le 55 eeldatakse, et töötaja igaaastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

See tähendab, et töötajal peab olema võimalus kasutada kalendriaastas põhipuhkust 28 kalendripäeva, kui ei ole ettenähtud pikemat põhipuhkust. Seaduse § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul.

Puhkuste ajakava mittekoostamise korral või puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st teate võib saata ka lisaks kirjalikule vormile veel näiteks e-posti või faksi vahendusel), märkides teates, millal ja kui pikaks perioodiks ta soovib puhkusele jääda.

Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada puhkust täies ulatuses ja põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, kasutamata puhkus viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Eelnevast nähtub, et töötaja peab oma iga-aastase puhkuse täies ulatuses ära kasutama. Kui see ei ole võimalik, siis viiakse kasutamata jäänud puhkuse osa järgnevasse aastasse. Kasutamata jäänud puhkuse osa all peetakse silmas puhkust, mille väljavõtmist on takistanud kas ettevõtte hädavajadused või töötaja isikust tulenev oluline põhjus.

Kuigi igas kalendriaastas tuleb välja võtta 28 kalendripäeva põhipuhkust, on oluline on rõhutada, et TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest töötajale puhkusi antakse, st kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi.

Puhkuste kasutamise eelisjärjekorra määramine jääb poolte kokkuleppe lahendada. Kokkulepete tegemisel on oluline võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuste kasutamist enne puhkusenõude aegumist. Tööandja ettevõttesisesed puhkuse kasutamise reeglid ei saa viia tulemuseni, kus töötajal puudub võimalus oma puhkus enne selle aegumist ära kasutada.

Esitades tööandjale avalduse puhkuse kasutamiseks on soovitav avalduses märkida, millise perioodi eest ta puhkust soovib saada, st kas tegemist on näiteks 2012. aasta puhkusega või eelmisel aastal kasutamata puhkusepäevadega.

Peab silmas pidama, et põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib üksnes poolte kokkuleppel kalendriaasta sees jagada osadeks. Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva.

Töölepingu seaduse § 69 lg 7 kohaselt on teatud tingimuste olemasolu korral töötajatel õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal. Nii on õigus kasutada põhipuhkust naisel vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal.

Puhkuse aja valimisel on eelised vanematel, kes kasvatavad kuni seitsmeaastast last ja vanemad, kes kasvatavad seitsme- kuni kümneaastast last peavad saama soovi korral puhkuse lapse koolivaheajal.