Alanud lennundusaasta: lennukite krooniline puudus ja kallis rohekütus tõstavad piletihindu

AirBaltic on Tallinna lennujaama suurim lennufirma ja pakub sel aastal Tallinnast otselende 28 paika. Foto: Eero Vabamägi

Üle maailma on vajaka 5000 lennukit, et iga aastaga kasvav reisihimu rahuldatud saaks. Kasvav nõudlus, kuid ka lennufirmade kohustus kasutada järjest rohkem kestlikke lennukikütuseid kergitab alanud aastal lennupiletite hindu.

Rahvusvaheline Lennutranspordiliit (IATA) ennustab, et lennureisijate arv kasvab sel aastal 6,7 protsenti – esmakordselt enam kui viie miljardi reisijani – ja lennundussektori käive rohkem kui triljoni dollarini. Seejuures kasvab lennufirmade kasum prognoosi järgi mulluselt 31 miljardilt dollarilt tänavu 36,6 miljardile dollarile ja seda hoolimata kestvatest tarneahela probleemidest, taristu puudulikkusest, ülemäärastest regulatsioonidest ja kasvavast maksukoormast.

Kuna inimeste reisihimu üha kasvab, kallinevad ka piletihinnad. Seda siiski mitte nii hullus tempos kui pärast pandeemiaga seotud reisipiirangute kadumist 2022. aastal, mil hinnad kerkisid koguni 36 protsenti. Ekspertide hinnangul jääb tänavune keskmine piltihindade tõus pigem viie protsendi kanti, mis on umbes sama palju kui lõppenud aastal. IATA leiab, et kui vedajad suudavad lennukid dünaamilise hinnastamisega ilusti täis müüa, võivad hinnad osa reisijate jaoks isegi alaneda.