SEB: tuleviku kindlustamisel tõi läinud aasta häid uudiseid, kuid mitte kõigile

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. Foto: SEB

Eelmine aasta läks pensionikogujatel hästi, kuna teise pensionisambaga liitunute vara kasvas Eestis keskmiselt 16 protsenti. Turu tootlus ületas selgelt 2024. aasta 3,5-protsendilist inflatsiooni ning kompenseeris reaaltootluse vahepealseid kehvemaid aastaid, märgib SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

Teine sammas tegi mullu rekordtootluse, aga pensionite tulevik ei ole pilvitu. Teise sambasse kogub rahandusministeeriumi andmetel varasid ligikaudu 580 000 inimest ning kolmanda pensionisambaga on liitunud ligi 200 000 investorit. Samas on tööealisi inimesi statistikaameti andmetel pea 750 000, kellest umbes viiendik saaks tulevikus vaid riiklikku pensioni. «Teatavasti laekub raha pensionide maksmiseks töötajate palgalt arvestatavalt sotsiaalmaksult. Eesti demograafilist kõverat vaadates ei sisalda kindlustunnet klassikaline mudel, et töötajad maksavad kinni vanema põlvkonna pensioni. Riiklikule pensionile lootes ei saa inimene ise kuidagi mõjutada summat, mis pensionipäeval kontole laekub,» ütleb Schamardin.

Mäletatavasti võttis 2021. aastal 19 protsenti teise sambasse kogunutest oma raha välja. Peab austama nende inimeste otsust, kes enda jaoks näevad vanaduspõlve kindlustamisel teisi võimalusi. Nendest, kes praegu pensioniks ei kogu, loodab 84 protsenti pensionisammaste alternatiividele. Kas plaanivad näiteks edasi tööl käia, loodavad oma ärile või kinnisvarale, samuti eeldatakse, et perekond toetab. «Tegelikkuses pole pilt nii roosiline, sest vaid 44 protsenti saab täiendava sissetulekuallika,» viitab Schamardin SEB uuringule.

Lisaks leiab 22 protsenti, et kogumisel puudub mõte, kuna inflatsioon sööb säästud. Pensionifondide tootlust vaadates tõi eelmine aasta täiesti vastupidise olukorra. Paarikümne protsendi juurde 2022. aastal hüpanud inflatsioon oli väga erandlik ja sõja hind, mida kogu majandus pidi maksma. Ajalooline tootlus näitab, et pikaajaliselt lüüakse inflatsiooni.

Schamardini sõnul saab OECD uuringu järgi keskmist palka teeninud Euroopa Liidu töötaja pensioni, mis moodustab 68,1 protsenti tema senisest palgast. Eesti töötajate sama näitaja saab tulevikus OECD andmetel olema ainult 34,4 protsenti. «Seega peab Eesti inimene pensionile jäädes läbi ajama kolmandikuga senisest harjumuspärasest sissetulekust. Kas selleks muutuseks ollakse valmis?» küsib Schamardin.