Arvutused näitavad ⟩ Just nii palju maksab eestlaste unistuste kodu

Keila Pargikodud uusarendus. Pilt on illustreeriv. Foto: Erakogu

Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas arvutas välja summa, mis üheti kataks ära võimalikult paljude Eesti eri paigus elavate inimeste unistuste kodu maksumuse, kuid samas oleks ka arvestatavale osale kättesaadav.

«Kui otsida universaalset eluaseme hinda, mille eest on võimalik erinevates Eesti piirkondades ihaldusväärne kodu soetada, siis see on umbes 240 000 eurot. Koostöös Norstatiga läbiviidud uuringust selgus, et 51 protsenti koduostu plaanivatest Eesti inimestest näevad end elamas Tallinnas või selle lähivallas. Pealinna saab 240 000 euro eest osta näiteks Noblessnerisse kahetoalise korteri või kolmetoalise korteri kesklinna. Tallinna lähistele saab ligi veerandsaja tuhande eest uue majaosa,» tõi Kikas pressiteates välja.

Ta märkis, et kui aga soovi pealinna lähistel elada pole, siis on võimalik 240 000 euro eest osta väljaspool Harjumaad ja Eesti suuremaid linnu hiljaaegu ehitatud suure maja, kolmetoalise korteri Tartu kesklinna uusarendusse või neljatoalise kodu Karlova vastvalminud kortermajja.

«Võttes täna 30-aastase kodulaenu 240 000 eurot maksva kinnisvara soetamise jaoks, tehes seejuures 15 protsendi suuruse sissemakse, tuleb igakuiselt laenu eest tagasi maksta ligi 1000 eurot. Sellise laenu saamiseks tuleb teenida igakuiselt vähemalt 2500 euro suurust netosissetulekut ehk ligi 3400 euro suurust brutopalka. Võttes laenu kaaslasega kahe peale, peaksid mõlemad teenima ligikaudu 1700 euro suurust brutopalka,» selgitas Kikas.

Ta toonitas, et tegu on arvutustega, võttes aluseks, et inimese igakuised kulud on minimaalsed. Tegelikkuses sõltub konkreetse summa laenamisel minimaalne sissetulek paljuski kliendi enda elustiilist ja tema reaalsetest igakuistest kuludest. Kikas nentis, et kuna statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis Tallinna keskmine brutopalk 2307 eurot, siis 240 000 eurot maksev kodu on arvestatavale osale leibkondadele kättesaadav.

Arvutuskäik, mille järgi 1000 eurot võimaldab osta 240 000 eurot maksva eluaseme, sisaldab 1,5-protsendilist laenumarginaali. «Täpne marginaal sõltub konkreetsest inimesest ning see võib olla väljatoodust nii madalam kui ka suurem. Eelkõige sõltub see tema sissetulekutest ning kohustustest. Samuti soetatavast kinnisvarast ehk eelkõige selle asukohast, seisukorrast ja hinnast. Piirkonniti on intress madalam suuremates linnades, kus on rohkem uusarendusi. Piirkondades, kus kinnisvaraturg on vähem aktiivne, kajastub see ka intressis,» märkis ta.

Teine oluline tegur, mis mõjutab maksimaalset laenusummat ja kuumakset, on euribor. Kikas selgitas, et kui praegune arvutuskäik 240 000 eurot maksva kodu laenurahast on tehtud praeguste intressimäärade alusel, siis aasta tagasi oleks sama suure kuumakse puhul saanud osta hoopis 200 000-eurose kodu.

«Kui võrrelda üle-eelmist aastat mullu antud laenudega, siis meie väljastatud kodulaenude keskmine intress on langenud ligi 16 protsenti. Kuna Euribor on langustrendis, siis on tõenäoline, et intressikulu väheneb klientidele veelgi,» prognoosis Kikas.