LHV: 2024 oli pangavahetuse aasta

LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel. Foto: LHV

2024. aastal toimus kinnisvara- ja kodulaenuturul vastassuunaline liikumine – kinnisvaraturg vähenes ja laenuturg kasvas. Eesti pankade turuosa küündis parimatel kuudel uutest väljastatud laenudest peaaegu pooleni.

Lõppenud aastat saab pelgalt kinnisvaraturu arenguid jälgides pidada rahulikuks, kuigi sügisel toimus ka seal teatav elavnemine ja tehingute arv kasvas. Aasta lõikes tehti kinnisvaraturul siiski võrreldes 2023. aastaga vähem tehinguid ja turg kahanes mõnevõrra. Sama ei saa öelda kodulaenuturu kohta, mis näitas hoogsat kasvutrendi, selgub LHV 2024. aasta kodulaenuturu ülevaatest.

LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul peitub ebatavalise olukorra taga, et kinnisvaraturg langes, aga kodulaenuturu maht kasvas, kogu aasta kestnud aktiivne laenude refinantseerimine. «Inimestel tekkis pankade tiheda konkureerimise tõttu esmakordselt võimalus tasuta kodulaenu ühest pangast teise viia ning seeläbi laenumaksetelt kokku hoida,» sõnab Vatsel.

Kodulaenude refinantseerimiste arv kasvas LHV-s 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 5,6 korda. Refinantseerimise tuules sai hoo sisse ka uute kodulaenude väljastamine, kasvades LHV-s ülemöödunud aastaga võrreldes 58%. Kokkuvõttes kasvas kodulaenulepingute arv 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga üle kahe korra.

«Arvestades ka teiste Eesti pankade positiivseid tulemusi, ulatus LHV arvutuste kohaselt kodumaiste pankade turuosa uute ja refinantseerimislaenude arvestuses parimatel kuudel ligi 50 protsendini,» tõstab Vatsel esile turul toimuvaid muutusi.

Keskmine laenusumma ületas 151 000 euro piiri

LHV andmete põhjal ulatus keskmine laenusumma 2024. aastal ligi 142 000 euroni, mis on tuhande euro võrra väiksem kui ülemöödunud aastal, mil keskmine laenusumma küündis 143 000 euroni. Kodulaenu summa languse taga on eelkõige esimene poolaasta, sest kahes viimases kvartalis kasvas keskmine laenusumma märgatavalt, jõudes viimases kvartalis 151 000 euroni.

Kuna aga keskmisele laenusummale avaldas selgelt mõju suur refinantseeritud laenude osakaal, tasub eraldi käsitleda ka uute laenude segmenti, kus keskmine laenusumma ületas 2024. aastal 151 000 eurot, mis oli pea 5000 euro võrra suurem kui 2023. aastal (üle 146 000 euro).

Keskmine laenuga soetatud kinnisvara maksumus uute laenude kategoorias ületas möödunud aastal 198 000 euro piiri, olles sealjuures ligi 8000 euro võrra kõrgem ülemöödunud aastast, mil see oli ligikaudu 190 000 eurot. Kinnisvara keskmise maksumuse kasv ei tähendanud Vatseli kinnitusel siiski kinnisvara hindade tõusu. «Teisel poolaastal nägime taas rohkem tehingud kallimate varadega, mis tõstis statistiliselt keskmise vara maksumust. See ei viita kinnisvarahindade tõusule, vaid peegeldab asjaolu, et esimesel poolaastal tehti suhteliselt vähe kallimate varadega tehinguid,» selgitab Vatsel.

Omafinantseeringu summa uute laenude segmendis püsis 2024. aastal sisuliselt muutumatuna, jäädes veidi alla 47 000 euro.

Tavapäraste aktiivsete sekka kerkis Lääne-Virumaa

Suuremaid muutusi pole toimunud vara tüüpi puudutavates eelistustes. Koguni 78 protsenti kodudest ostetakse kortermajja ja see protsent pole võrreldes 2023. aastaga (77%) märkimisväärselt muutunud. Vatseli sõnul peegeldab korterite suur osakaal eelkõige seda, mida inimesed endale lubada saavad. «Kindlustunde ja ostujõu kasvades hakatakse taas enam eramajade suunas vaatama,» prognoosib Vatsel.

Kõrgel tasemel püsis energiatõhusate korterite ja majade osakaal uute laenude seas, mida on toetanud pankade pakutavad soodsamad tingimused. «Energiatõhusad kodud võimaldavad säästa kommunaalkuludelt, toetavad keskkonnasõbralikku elustiili ja säilitavad paremini oma turuväärtust. Kõikidest uutest laenudest moodustasid A- ja B-energiaklassi varad 2024. aastal ligi 31 protsenti,» märgib Vatsel.

Regionaalses vaates domineeris laenuturul endiselt Harjumaa, millele järgnesid Tartu ja Pärnu maakond. Märkimisväärne laenutehingute kasv võrreldes 2023. aastaga toimus aga Lääne-Virumaal, kus LHV finantseeris laenuga ligi viis korda rohkem koduoste. See kasv viis Lääne-Virumaa ka maakondlikus edetabelis neljandale kohale Pärnumaa järele. Kõige vähem tehinguid toimus möödunud aastal Hiiumaal.

Õpetajate ja meditsiinitöötajate osakaal laenuvõtjate seas kasvab

Keskmine laenuvõtja oli nooremapoolne aktiivselt tööturul osalev inimene. Võrreldes 2023. aastaga, mil koduostja keskmine vanus oli peaaegu 36 aastat, langes möödunud aastal kodu soetaja keskmine iga 35 eluaastale. Noorim laenuvõtja LHV-s oli 18-aastane. Alla 26-aastaste laenuvõtjate osakaal ulatus 2024. aastal ligi 10 protsendini kõigist laenuvõtjatest.

Sarnaselt varasematele aastatele väljastatakse laene rohkem abielus inimestele ja meestele, keda on kõigist laenuvõtjatest 55 protsenti. Laenuvõtjate seas domineerivad sarnaselt varasematele aastatele kõrgharitud inimesed.

Kõikumatuna püsib infotehnoloogia taustaga laenuvõtjate ülekaal, kellele on aga lähenemas avalikus sektoris töötavad inimesed. Märgatavalt on kasvanud kodulaenuvõtjate seas õpetajate ja meditsiinitöötajate osakaal, ületades 2024. aastal 7 protsendi piiri kõigist laenuvõtjatest. Vatseli sõnul võib õpetajate osakaalu kasv olla osaliselt seotud spetsiaalselt pedagoogidele suunatud kampaaniaga.

2025. aastal kinnisvaraturg elavneb

Oodatust kiiremini langev euribor, majanduskeskkonna järkjärguline paranemine ja palgakasv pakuvad alanud aastaks leevendust, ent teisalt tõusevad sel aastal maksud ning jätkub inflatsioon.

Vatsel ennustab siiski, et alanud aasta tuleb kinnisvaraturul aktiivsem. «Intressimäärade langus toob paljudele kodulaenuomanikele leevendust ja teiselt poolt muudab kodu osta plaanivate inimeste jaoks laenu kättesaadavamaks, mis annab hoogu madalpunkti läbinud kinnisvaraturule,» analüüsib Vatsel, lisades, et lõpmatuseni ei jõua keegi kodu ostmist edasi lükata ning varem või hiljem jõutakse ikkagi ostuotsuseni.