Uus maks sunnib ettevõtteid oma vara müüma

Kui ettevõttele kuuluva maatüki väärtus tõuseb – mis on üsna tõenäoline ja peaaegu paratamatu –, teenib ettevõte kasumit ja selle pealt tuleb julgeolekumaksu tasuda. Foto: Marko Saarm

Tänavune aasta on ettevõtete jaoks märgiline: tänavustest tulemustest sõltub, kui palju tuleb järgmisel aastal nn julgeolekumaksu maksma hakata.

Ettevõtete kasumimaksu – mida julgeolekumaks tehniliselt on – juurutamisega astuti Eesti maksunduses kaks uuenduslikku sammu. Esiteks loobuti pikka aega kehtinud põhimõttest, et firma peab tulumaksu maksma vaid siis, kui raha firmast välja liigub. Julgeolekumaksuga tuleb osa tulust riigile anda ka siis, kui kasum on tekkinud vaid paberil. Uue maksu alla kuulub veerand eelnenud aasta maksueelsest kasumist, millelt riik kaks protsenti endale võtab.

Teine muudatus on avansiliste maksete juurutamine ehk maks tasutakse riigile enne, kui on üldse teada, kas mingi kasum on tekkinudki. Rahandusministeeriumi teatel on 2026. aastal tehtavad maksed avansilised, sest lõplik maksukohustus 2026. aasta eest arvutatakse alles 2027. aastal ja sellest summast saab maha arvata juba makstud avansilised maksed.