Postimehe majandusprognoos ⟩ Kas Eestist on saanud Euroopa haige mees?

Majandus langeb, aga kaubanduskeskuste parklad on šoppajatest umbes. Foto: Konstantin Sednev

Kui käisin kümmekond aastat tagasi Brüsselis Euroopa Komisjonis, oli Eesti tõeline superstaar. Vana Maailm oli Kreeka ohjeldamatu laenamise tõttu langenud sügavasse võlakriisi ning tundus, et kohe-kohe kukub ka euro kokku. Peaaegu kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide võlakoormus oli väga suur, mitmel riigil eesotsas Kreekaga koguni nii suur, et ilma rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige Rahvusvaheline Valuutafond) abita ähvardas neid maksejõuetus.

Erand oli Eesti, kelle eelarve oli raskustele vaatamata tasakaalus ja võla asemel oli riik kogunud tagavara. Eesti oli toona Euroopa pailaps ja superstaar.

Nüüd on olukord vastupidine. Eesti majandus on langenud kümme kvartalit järjest – see on pikim majanduslangus Euroopa Liidus. Avalikus ruumis levivate arvamuste põhjal võib isegi tunduda, et olukord on hullem kui aastatel 2008–2009 finantskriisi ajal.

 

Suurettevõtja Joakim Helenius ütles hiljuti Kuku raadio hommikuprogrammis, et Eestist on saanud Euroopa haige mees.

Seda terminit on küll juba mitme sajandi vältel kasutatud paljude Vana Maailma riikide olukorra iseloomustamiseks, kuid viimasena pälvis sellise hinnangu Saksamaa, kellele sajandivahetuse paiku andis tiitli ajakiri The Economist. Saksamaa majandus sattus raskustesse pärast Lääne- ja Ida-Saksamaa ühinemist, mille maksumus oli hinnanguliselt 1,5 triljonit eurot. Kümmekond aastat tagasi kutsuti Euroopa haigeks meheks Soomet, sest kui Nokia sära tuhmus, vajus põhjanaabrite majandus stagnatsiooni.

Teisalt on meie majandus aga olukorras, mida SEB Panga ökonomist Mihkel Nestor on nimetanud nähtamatuks majanduslanguseks.