Ekspert avaldab, mis on arenguvestlusel kõige olulisem küsimus

Pilt on illustratiivne. Foto: Mikhail Nilov / Pexels

Organisatsioonides on juba alanud või peagi algamas tihe arenguvestluste periood. Mis on see üks asi, mida sel korral töötaja arenguplaani arutelusse kindlasti lisada?

Vähemalt kord aastas algab ettevõttes «hooaeg», kus juhid viivad töötajatega läbi arenguvestlusi. Kogemus näitab, et 12-kuune intervall on pigem napp ning kasulikum on ootused ja vajadused läbi käia paar korda aastas. Arenguvestluste ettevalmistamine on hea hetk vaadata üle senised praktikad ja tuua sisse uusi, aktuaalseid teemasid. Ennekõike just seetõttu, et raamistik oleks ajakohane, järgiks maailmas toimuvat ning kokkuvõttes ei muutuks igavaks küsimuste joruks, mida aastast aastasse veeretatakse.

Kõige tähtsam küsimus

Tööandjana näeme, et inimeste silmis liigub teiste oluliste motivaatorite seas – nagu stabiilsus või õiglane töötasu –, kiires tempos ülespoole töö enda väärtus. Aina rohkem mõtestatakse, mida töö mulle kui töötajale pakub ja kas mulle meeldib see, mida ma teen.

Sellest tulenevalt võiks uute arenguplaanide koostamisel kujuneda üheks keskseks küsimuseks: mida uut juurde õppida, et saada oma töös paremaks, ja mida see organisatsioonile annab. Esiteks on see oluline töötaja enda konkurentsivõime vaates. Selline eneseanalüüs aitab inimesel mõtestada, millised on need küljed, mida ta soovib arendada, et oma töös paremini õnnestuda. Teiseks, kui kodutöö teeb ära juht, siis on need juhi mõtted ning töötaja ei pruugi väljakäidud ideid ära osta ehk omaks võtta.

Tehisaru peaks kasutama teadlikumalt

Arvestades tehisintellekti tormilist arengukäiku, võiks sama küsimuse – mida ma soovin oma töös juurde õppida – asetada AI konteksti. Arenguplaani valguses on hea korraks pilk heita sellele, millist mõju on suured keelemudelid meie tööelule avaldanud. On väga vähe ametikohti ja tööülesandeid, kuhu täna tehisaru haare ei ulatuks. Olgu selleks siis koosoleku memode koostamine, ideede genereerimine või suurem pööre mõne töö sisus. Pole kahtlust, et tehnoloogia mõju vaid suureneb.

Loomulikult on kõige uue ja huvitava katsetamine teretulnud, kuid kasutama õppimine on omaette teekond. Lünklikult omandatud tehisintellektialased teadmised või põlve otsas tarkused võivad pikemas perspektiivis nii inimesele endale kui ka organisatsioonile karuteene teha või isegi kriitiliseks turvaauguks kujuneda. Näiteks sõltub ChatGPT-le esitatud päringute vastuste kvaliteet suuresti sellest, kui hästi on kasutaja osanud oma küsimusi sõnastada. Lühidalt öeldes saad seda, mida küsid. Samuti tuleb hoolikalt mõelda, mida jagatakse – kui delikaatsed isikuandmed, ärisaladused või rahuloluküsitluste vastused saadetakse ühe klikiga netiavarustesse, ei tea me täna veel väga hästi, kuhu need tiiruga välja jõuda võivad.

Mida rohkem panustatakse teadlikult tehnoloogia kasutama õppimisse ja vilumuse tekkimisse, seda laiemad on võimalused, kuidas AIst oma töös võita. Intuitiivne katsetamine ei võimalda tööriistu maksimaalselt ära kasutada.

Lõpetuseks, kui me ei küsi täna oma tiimiliikmetelt seda, milles nad soovivad paremaks saada, siis on selline paigalseis ohukoht nii inimese isiklikule kui ka organisatsiooni konkurentsivõimele. Kui me ei küsi, siis oleme tõenäoliselt poole aasta või aasta pärast täpselt samas punktis, kus varemgi. Täiend- ja ümberõppest ei ole täna enam võimalik mööda vaadata.