Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon teeb valitsusele ettepaneku täiendada Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni isikuandmete kaitset puudutava algatuse suhtes, väites, et otsustus, milliseid süütegusid avalikustada, peaks jääma liikmesriikide enda teha.
Brüssel muudaks info kurjategijate kohta varjatuks
«Isikuandmete kaitse osas sätestatakse muuhulgas ka keeld töödelda isikuandmeid, mis kajastavad süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Kui Brüsseli tahe läheks läbi, siis enam ei saaks meie avalikkus infot kurjategijate karistuste kohta. Praegu on meie karistusregister teatavasti avalik. Me leiame, et otsustus, missuguseid süütegusid tohib avalikustada, peab jääma iga liikmesriigi enda teha,» ütles EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.
Euroopa Komisjoni algatuste vastuvõtmisel muutub elu keerulisemaks ka ettevõtjatele. «Näiteks rahvusvaheliste poekettide omanikud peaksid hakkama enne turvakaamerate ülespanemist tegema mõjuhinnanguid ja oma otsust Euroopa Komisjoniga kooskõlastama.»
4. novembril 2010 esitas Euroopa Komisjon teatise terviklikust lähenemisviisist isikuandmete kaitsele Euroopa Liidus. Euroopa Komisjon märkis, et EL vajab ulatuslikku ja terviklikku lähenemisviisi, millega oleks tagatud isikuandmete kaitsega seotud põhiõiguse austamine.