Euribor kukkus enam kui kahe aasta madalaimale tasemele. Mis saab edasi?

Euribori süvenev langus toob laenuvõtjatele märkimisväärse säästu. Foto: Mihkel Maripuu

Kuue kuu euribor on 2023. aasta sügisesest tipust kukkunud ligi 40 protsendi võrra. Kuna langus üha süveneb, siis vähenevad keskmise suurusega eluasemelaenu võtja igakuiseid laenukulud lõppenud aasta jaanuariga võrreldes sellel suvel 150 kuni 200 euro võrra.

Esmaspäeval langes enamiku kodulaenude baasintress, kuue kuu euribor, 2,56 protsendini. Niivõrd madalal tasemel pole euribor olnud pärast 2022. aasta detsembri keskpaika.

Intressilangus tähendab, et näiteks keskmise, 130 000-eurose laenu puhul, on igakuised tagasimaksed ainuüksi aastaga kukkunud umbes 870 eurolt tänaseks 730 euroni.

Kuna juba juuniks prognoositakse euribori kukkumist kahe protsendini, kasvab sääst 160 euroni kuus. Kuna ka pangad langetavad oma laenumarginaale, säästab keskmine laenuvõtja järgmisel aastal tänu intresside langusele terve keskmise palga ehk 2000 eurot. Laenuvõtjatel tuleb muidugi marginaalide alandamiseks pankadelt ise agaralt pakkumisi küsida ja vajadusel leida endale uus laenuandja.

Euribori kukkumise põhjuseks on Euroopa Keskpanga baasintresside langetused. Detsembris langetas EKP hoiustamise baasintressi kolmele protsendile. Nüüd prognoosivad analüütikud, et baasintress alaneb juba kevadel praeguselt tasemelt koguni 2,25 protsendini.

Samas tundub, et euroala inflatsioon ei pidurdu enam loodetud tempos ning jääb ilmselt lähikuudel kõrgemaks kui EKP kaheprotsendiline eesmärk. Seega võib keskpank järgmiste intressimäärade langetustega viivitada.

EKP nõukogu liige ja Austria keskpanga juht Robert Holzmann ütles laupäeval, et Euroopa Keskpanga järgmise intressilangetuseni võib pärast hiljutist inflatsioonitempo kiirenemist minna kauem. «Ma ei näe praegu küll intressimäärade tõusu, kuid mis võib juhtuda, on see, et järgmise intressimäära alandamiseni kulub rohkem aega,» ütles Holzmann Austria ajalehele Kurier. «Jah, mõningates energiahindades on märke tõusust, kuid on ka teisi stsenaariume, kuidas inflatsioon võib kiireneda. See võib toimuda näiteks euro väärtuse languse kaudu.»

Inflatsiooni mõjutab suuresti nafta hind. Kui Brenti toornafta langeb praeguselt 74,6 dollarilt barreli kohta näiteks 65 dollarini, siis arvatakse, et euroala inflatsioon võib alaneda 1,5 protsendini. Kui aga naftabarrel kallineb geopoliitiliste pingete või tugevama Hiina majanduskasvu tõttu hoopis 85 dollarile, siis üldine hinnatõus võib kiireneda ka 2,5 protsendile.

Euroala aastane inflatsioon oli novembris 2,2 protsenti. Kuu varem tõusid hinnad euroalal vaid kaks protsenti. Detsembri inflatsiooni kiirhinnangu avaldab Eurostat alles järgmisel nädalal, kuid näiteks Hispaania hinnatõus kasvas novembri 2,4 protsendilt detsembris koguni 2,8 protsendile. Selline hinnaralli tuli analüütikutele üllatusena, sest turul oodati 2,6-protsendilist inflatsiooni.

Seetõttu on ekspertide ootused euribori languseks muutunud varasemast pisut konservatiivsemaks. Kui veel kuu tagasi ennustati, et kuue kuu euribor langeb alanud aasta lõpuks 1,9 protsendile, siis nüüd eeldatakse, et langus peatub kahel protsendil. 2026. aastal peaks euribor aga taas kerkima hakkama ja tõusma aasta lõpuks 2,1 protsendile.