Uuringust selgus kui palju Eesti elanikud aastavahetuse pidustustele kulutavad

Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala / Postimees

Swedbanki tellitud ja uuringufirma Norstati korraldatud uuringust selgus, et Eesti elanike kulutused vana aasta ärasaatmisele on väga erinevad – ligi kolmandik elanikest plaanib pidustustele kulutada 50–100 eurot ning 22 protsenti on arvestanud alla 50-eurose eelarvega.

Aasta lõpp on sageli rahaliselt keeruline periood. Jõulukinkide ostmine ja toidulaua katmine jättis pangakontole oma jälje ning ees ootab veel aastavahetus. Uuringu kohaselt plaanib 29 protsenti elanikest uut aastat vastu võtta 50–100 euro suuruse eelarvega, 15 protsenti plaanib kulutada pidustustele 100–200 eurot ning seitse protsenti enam kui 200 eurot. Kõige rohkem kulutavad pidustustele seejuures Ida-Virumaa elanikud, kellest 30 protsenti plaanib kulutada üle 100 euro. Samuti kulutavad rohkem suurema sissetulekuga inimesed. «Näiteks 37 protsenti vastanutest, kelle netopalk on üle 2001 euro kuus, kulutavad aastavahetuse peole üle 100 euro, neist 17 protsenti üle 200 euro,» ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Aastavahetuse kingitustele plaanib 15 protsenti elanikest kulutada vähem kui 50 eurot, kümnendik elanikest on arvestanud 50–100 euroga ning sama palju 100–200 euroga. Seitse protsenti elanikest plaanib kinke osta enam kui 200 euro eest. Suur osa ehk 43 protsenti elanikest ei kuluta kinkidele midagi. «Enamik Eesti elanikest ehk 58 protsenti ei tee aastavahetusel kingitusi või vähemalt ei plaani selleks raha kulutada. Oluline erisus ilmneb vene keelt rääkivate elanike seas, kellest 92 protsenti teeb kingitusi ning sageli on nende eelarveks 100–200 eurot,» ütles Ulla.