/nginx/o/2022/07/19/14705917t1hca72.jpg)
Gaasivõrgu roll energiajulgeoleku tagamisel kasvab, kuid et varustuskindlus säiliks, tuleb ülekandevõrku järgmise 25 aasta jooksul investeerida umbes 200 miljonit eurot ja töödega tuleb alustada juba lähiaastatel, sedastab Eleringis valminud arengukava, kirjutab ERR.
2040. aastaks on riigil suuremad ambitsioonid elektri ja soojuse tootmise CO2 neutraalseks muutmiseks, kuid kuna selleks ajaks on alternatiivne vesinikutaristu ning biometaani ja sünteetiliste gaaside väärtusahelad alles välja kujunemas, tuleb arengukava kohaselt Eesti energiajulgeoleku riskide maandamiseks seada siht hoida gaasivõrku ülal kuni 2050. aastani.
«Ühiskonna pikaajalise energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise vaates tuleb ülekandevõrku investeerida 25 aasta jooksul 2050. aastani ca 200 miljonit eurot. Arvestades võrgu eluea pikendamiseks tehtavate tööde mahtu, siis tuleb töödega alustada juba lähiaastatel,» teatab Elering arengukavas.
Lähikümnendil peaks lisanduma uusi gaasijaamu ning Eesti gaasitarbimine kasvama, seejuures kontsentreerub tarbimine eelkõige külmadele või tuulevaiksetele päevadele.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)