Ekspert: Estlink 2 lõhkumine võib meie majanduse kriisi lükata

EstLink 2 merekaabli parandustööd suvel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

EstLink 2 lõhkumine on kriitilise tähtsusega, sest see võib Eesti majandust oluliselt kahjustada, kirjutab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ja rahvusvahelise elektroonikatootmise ettevõtte Incap presidendi ja tegevjuhi Otto Pukk. 

Kohati jääb tunne, et praegune valitsus ja poliitikud ei tundu mõistvat olukorra tõsidust seoses Estlink 2 ja sidekaablite probleemidega ning käsitlus nende ümber keskendub peamiselt lähiajal elektri kättesaadavusele. Aga on tarvis mõista, et tegemist on kriitilise olukorraga meie majandusele, mille taga on tõenäoliselt meie idanaabri sabotaaž meie elektrihindade tõstmiseks ja majanduse oluliseks kahjustamiseks. Muuhulgas mõjutab energiahindade hüppelisest kasvust tekkinud olukord kriitiliselt meie ettevõtete võimekust konkureerida Skandinaavia turgudel.

Kolmapäeval kirjutas Postimees, et Eesti-Soome vaheline alalisvooluühendus EstLink 2 lülitus avariiliselt välja. Kahtlustatakse pahatahtlikku lõhkumist.

Kaitseminister Hanno Pevkur ja kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo leppisid kokku, et reede hommikul alustab merevägi patrull-laevadega Estlink 1 merekaabli kaitset, et kindlustada Eesti ja Soome vahelisi energiaühendusi.

Nüüd on hetk, kus meie riigijuhid peaksid mõistma, et oleme sattunud majanduslikku sõtta, mille raames tuleks võtta vastu kiired otsused.

Kõigepealt tuleks tagada meie ettevõtetele kindlustunne elektrihindade taseme suhtes – vähemalt kaabli-kriisi eelse hetkeni. Olen korduvalt välja toonud, et ka varasemate energiakriiside ajal on olnud kahetsusväärne, kuidas Eesti pole osutanud abi oma ettevõtetele ning seeläbi vähendanud nende konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel, kus teised ettevõtted on saanud oma riigilt erakordsete energiahindade ajal majanduslikku tuge. Meie eksport annab majandusse erakordse panuse ning seetõttu peame arvestama rahvusvaheliste mängureeglitega, mitte lootma, et see tulemus tekib iseenesest.

Eesti on nurka surutud

Teiseks tuleks teavitada Euroopa Liitu, et oleme selgelt majandusliku rünnaku all, ning peatada ajutiselt kohustused, mille on Eesti võtnud seoses põlevkiviressursside kasutuse vähendamisega. Praegu on oluline, et meil oleks olemas toimiv kohalik ressurss, millega energiakriisi maandada. Loomulikult on oluline jätkata kliimaleppe ja taastuvenergia tootmise võimaluste ja võimsuste suurendamisega Eestis, kuid praegu oleme olukorras, kus oleme nurka surutud. Elektri kättesaadavus ja konkurentsivõime mõjutavad kriitiliselt igaüht Eestis – nii täna, homme kui kes teab kui pikalt veel. Seega praegu pole küsimus selles, kas meile jagub elektrit, vaid et mis hinna eest seda meile jagub ning mis hetkel see hind meie väikese majanduse ümber lükkab. Ajutine suunamuutus ja sellega ehk teatud eesmärkide mittesaavutamine Eesti roheteekonnal on praegu paratamatu ning kriitiliselt vajalik.

Soovin valitsusele kindlameelsust keskenduda praegu neis küsimustes olulisele ning näha suuremat pilti. Me kõik ootame suures lootuses uusi taastuvenergiavõimsusi, kuid hoidkem praegu fookus kriitilistel aspektidel. Selge see, et Eesti tulevikuplaanidele tuleb energiajulgeoleku seisukohast edaspidi veelgi kriitilisemalt ning strateegilisemalt läheneda.