Millised ohud kasvatavad laste telefoniarveid?

Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Postimees

Koolivaheaeg on lastele oodatud puhkus, kuid see tähendab ka rohkem vaba aega, mida paljud noored veedavad nutiseadmetes. Kuigi digiseadmed pakuvad nii meelelahutust kui ka harivaid võimalusi, varitsevad seal ka ohud, mille suhtes on võimalik ennast aga teadlikult kaitsta. Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann toob välja kaks ohukohta, mis viimasel ajal laste telefoniarveid on kasvatanud.

«Kuigi lapsed ja noored on Eestis üpriski digiteadlikud, mõtlevad kelmid välja üha uusi trikke. Nii võib ka muidu hoolas ja nutikas laps sattuda pahaaimamatult olukorda, et telefoniarve kasvab järsku ootamatult suureks,» sõnas ta.

Üheks kasvavaks probleemiks on kinnituskoodide jagamine. Kui tihti räägitakse salasõnade ja PIN-koodide kaitsmisest, siis vähem teatakse ohtudest, mis on seotud SMSi teel saadetavate kinnituskoodidega. Selliseid kinnituskoode kasutatakse näiteks mobiilimaksete aktiveerimiseks. Apple-teenuste kasutamiseks piisab näiteks mobiilinumbri lisamisest teenusekontole ja SMSiga saabunud kinnituskoodi sisestamisest, et anda luba maksete tegemiseks.

«Oleme klientidelt teada saanud, et kelmid kasutavad seda ära, luues kõigepealt suhtlusrakenduses usalduslik sõbrasuhe ja vahetades telefoninumbreid. Mõni aeg hiljem aga palutakse juba «kogemata»​ valesse kohta saabunud kinnituskood edasi saata. Nii saabki kelm võimaluse sooritada makseid, mis lisanduvad mobiiliarvele. Kuna lapsed ei pruugi ohtu märgata, on vanematel oluline selgitada, miks ei tohi oma telefoninumbrit ega SMSi teel saadetud koode teistele edasi anda,» lisas Ploomann.

Õnneks pakuvad kõik operaatorid soovimatult suureks kasvavate telefoniarvete vastu erinevaid limiiditeenuseid, kuid klient peab selle eraldi aktiveerima. Samuti on eraldi teenusega võimalik ka igasuguseid kahtlasi linke ja õngitsuskirju vähendada, mis samuti jätkuvalt probleemiks on.

«Netivalvuri statistika näitab, et kliendid satuvad keskmiselt kümme korda päevas veebilehtedele ja linkidele, mille kaudu üritatakse õngitseda andmeid, nakatada seadet erinevat tüüpi pahavaraga või aktiveerida seal mõni tasuline teenus, mis telefoniarvet kasvatab. Kuigi inimesed oskavad ohu märke ka ise järjest paremini ära tunda ja iga selline oht ei realiseeru päris intsidendiks, siis on jätkuvalt oluline kaitsta haavatavamaid kasutajaid, nagu alles digimaailma avastavad lapsed või eakad, kes enam kõikide uuendustega kaasas käia ei jõua ega ka soovi,» sõnas ta.

Samuti on oluline nendest teemadest pidevalt perekeskis rääkida, sest lähedastega ühises inforuumis olles on võimalik üksteist aidata ja ohtude eest kaitsta. «Nutiseadmed on tänapäeva elu loomulik osa ja me peame sellest julgema rääkida. Avatud suhtlus lapsega ja huvi tema tegevuste vastu aitab ennetada probleeme ning loob usaldusliku keskkonna, kus laps julgeb vanemaga oma muredest rääkida. Nii saab ka operaatori poole pöörduda kohe probleemide tekkimisel, mitte tegeleda nendega alles siis, kui ebameeldiv üllatus suure arvena kohal on,» pani Ploomann südamele.