/nginx/o/2024/12/23/16561075t1hb6f9.png)
Üle 30 aasta turva- ja nõrkvoolusüsteemide projekteerimise ning ehitamisega tegelenud OÜ Alarmest tõi Eesti turule uudse AI-põhise patsiendi turvalisuse süsteemi. Haiglatele ja hoolde-kodudele loodud lahendus Verso Vision päästab reaalselt patsientide elusid ning vähendab õdede ja hooldajate suurt töökoormust.
«Tegemist on tehisintellektipõhise kukkumiste ennetamise ja tuvastamise süsteemiga, mis areneb koos kasutajatega. Investeeringu tasuvusaeg on kaks kuni kuus kuud. Eestis on esimene selline lahendus paigaldatud Tartu ülikooli kliinikumi ning käimas on pilootprojekt ühes Tallinna haiglas,» ütleb Alarmesti juhatuse liige Ants Väinsalu.
Palatitesse paigaldatud sensor jälgib patsiente ja süsteemile saab anda ülesandeid: alarmeerida hooldajaid, kui voodis tõuseb lamama pidav patsient, kui patsient lahkub toast, kukub või jääb liiga pikaks ajaks tualetti. Nii ei pea õed inimesi kontrollimas käima, vaid saavad keskenduda tähtsamatele asjadele. Palatis olevad kaamerad ei näita pilti, ei salvesta toas toimuvat ega registreeri ruumis liikuvaid inimesi, sest see oleks vastuolus andmekaitsega.
Hooldajatel on võimalus häire korral kontrollida olukorda patsiendi toas krüpteeritud mobiilse videolingi kaudu siluettvideo või tavalise pildina. Võimalik on näidata juhtunust õele või hooldajale nelja-viiesekundilist klippi. Kui haigla õekutsesüsteem integreerida AI-põhise patsiendi turvalisuse süsteemiga, saavad õed ja patsiendid suhelda mugavalt telefoni teel, mis hoiab kokku tööaega, sest vähendab mittevajalikke n-ö äratuskutseid ning külastusi. Lisada saab mitmesuguseid konkreetse patsiendi ohutust ja hooldust toetavaid hoiatusi.
/nginx/o/2024/12/23/16561076t1h749d.jpg)
Alarmesti teine juhatuse liige Jaan Väinsalu lisab, et Helsingi ülikooli haigla on seda süsteemi kasutanud juba mitu aastat ning tagasiside on väga hea – see aitab parandada patsiendi ohutust, on hoidnud ära 50 protsenti kukkumisi ning säästnud Soome meditsiinisüsteemile miljoneid eurosid. «Tänu kukkumiste, haavade, luumurdude ja operatsioonide ärahoidmisele vähenevad ravikulud. Samuti tõstab see meditsiinitöötajate motivatsiooni. Süsteemil on ka tegevuste ja sündmuste logi, mis võimaldab paremini haigla tööd planeerida. Verso Vision paigaldatakse kaabliga, sest traadita internet ja raadio ei ole nii turvalised ja töökindlad. Andmed asuvad serveris, millel on piiratud ligipääs.»
Väinsalud nendivad, et Eesti turg on väike ja uute lahenduste kasutamine sõltub klientide uuenduslikkusest ning ehitus- ja kinnisvaraturu seisust. Uute toodete turuletoomine võtab aega, ent kui need on mõeldud konkreetselt raha kokkuhoidmiseks, siis on neil väljavaadet.
Turvaline tulekahju-signalisatsioon, mis ei anna valehäireid
Üks turgu muutev toode, mille Alarmest aastaid tagasi Eestisse tõi, on Austria ettevõtte Schrack Seconet AG tulekahjusignalisatsioon Integral Evoxx. Scharki innovatiivsed andurid on multifunktsionaalsed, mida on lihtne programmeerida nii temperatuuri- kui ka suitsuanduriks või kasutada mõlemana. See tähendab, et tellija saab oma ruume ümber ehitada nii, et ei pea rohkem turvasüsteemi investeerima. Andurid suudavad ise analüüsida, kas tegemist on põlengusuitsu või auto CO2 heitmetega, ega anna valehäireid. See on paigaldatud paljudele hoonetele üle Eesti, näiteks on see Arteri büroo- ja elamuhoonel, T1 kaubanduskeskuses, Järve valgetes tornides, Pärnu maanteel asuvas Vektori kõrghoones ning Paldiski maantee 221 ja 227 hoonetes.
/nginx/o/2024/12/23/16561077t1h978d.png)
Jaan Väinsalu sõnul on tulekahjusüsteem turvaline ja kliendid ei pea sellele rohkem mõtlema, sest kõik toimib iseenesest. «Lahenduse juurde kuulub mobiilirakendus, mille kasutajad võivad olla nii hoone haldurid kui ka näiteks hotelli administraatorid. Kui tuleb häire, tuleb kasutaja telefonile teade ning ta saab kohe võtta ühendust hotellitoaga, minna sündmuspaigale ja otse telefonist anda või tühistada alarmi. Schrack Seconet on lisaks arendamisele ja tootmisele ka paigaldaja ja saab enda objektidelt tagasisidet. Ettevõte tegutseb enam kui 60 riigis, Austrias on nende käes üle 70 protsendi turust, samuti on kaubamärk populaarne Saksamaal ja Ungaris.»
«Tegemist on topeltturvaliste toodetega ehk kui süsteemi keskseade peakski lakkama töötamast, hakkab automaatselt tööle dubleeritud süsteem. Mobiilne rakendus annab eelise ka paigaldus- ja hooldusfirmale, sest tänu sellele saame kiirelt reageerida ning klienti paremini nõustada,» räägivad Väinsalud. «Tehnika on 30 aasta jooksul palju arenenud. Näiteks šahtidesse, saeveskitesse ja arvutiruumidesse on kõige turvalisem lahendus tundlik aspiratsioonisüsteem, mis avastab tulekahju ja suitsu tekke väga varajases staadiumis. Serveriruumidesse oleme paigaldanud tuleennetussüsteeme, mille puhul langeb täiesti õhutihedaks ehitatud ruumis hapniku tase piirini, kus enam põlengut ei toimu. Kaamerad avastavad välialadel ja prügilates tulekahjusid. Kõrgkvaliteetne HD-pilt, pilt ja heli levivad hetkega üle maailma ning inimesi saab 3D-otsingusüsteemiga tuvastada otse videolt.»
/nginx/o/2024/12/23/16561078t1h67b3.jpg)
Alarmest on rajanud turvasüsteeme nii kohtumajadele, pangahoonetele, büroo- ja kortermajadele, haridus- ja kultuuriasutustele kui ka kaubanduskeskustele. Ettevõtte põhitöö on suured insenertehnilised nõrkvoolusüsteemide turvalahendused alates tulekahjusignalisatsioonist, valve- ja läbipääsu-, videovalve- ja andmesidesüsteemidest kuni inva-WC- ja õekutse-, helindus- ehk kõlarisüsteemideni.
Kukkumised haiglates on üks sagedamini esinevaid probleeme ning nende ärahoidmine ei ole hoolimata ennetusmeetmetest alati võimalik. Katsetasime Verso Visionit ning tulemused on väga head – süsteem annab õdedele-hooldajatele võimaluse keskenduda konkreetsetele tööülesannetele, jättes rutiinse järelevalve tehisintellekti hooleks.
Mobiilirakendust on lihtne kasutada ja eestikeelne töölaud võimaldab alarme seadistada iga patsiendi individuaalseid vajadusi silmas pidades. Kiireks seadistamiseks on loodud ka päeva- ja öörežiimi valik. Arvutiprogramm on lihtsa ülesehitusega, muudatusi saab teha kiiresti ja hakkama saab ka see, kes iga päev nutitelefoni ei kasuta.
Ehkki süsteemis tekib aeg-ajalt valehäireid, on see olnud abiks nii kukkumiste ennetamisel kui ka juba toimunud kukkumiste õigeaegsel avastamisel. Ja kukkumised ei saa enam toimuda n-ö salaja – varem on juhtunud, et patsient ei soovi õnnetusest rääkida ning võimalike vigastuste kontroll jääb tegemata.
Patsiendiohutuse seisukohast on süsteemil suur roll – kui nemad tunnevad end julgelt, on see suur võit!
Õdedel ja hooldajatel on kasvanud kindlustunne, et kukkumisriskiga patsiendid on paremini jälgitud. Ka patsientide öörahu on lihtsam tagada, kui neid ei pea üleliia tihti kontrollimas käima. Nii meie töötajad kui ka üliõpilased näevad kliinikumis positiivseid muutusi töökoormuse leevendamisel põnevate uute lahenduste kasutamise kaudu.
Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.
/nginx/o/2024/12/23/16561074t1h7c82.png)