Ekspert tuletab meelde, mida jõululauast sorteerida biojäätmete hulka

Biojäätmete saabumine tehasesse. Foto: Tiit Mõtus / EKT Ecobio OÜ

Pühade ajal tekib kodudes rohkem ka biojäätmeid kui tavaliselt – nii mandariini- kui ka muude puu- ja köögiviljade koori jõuab tavapärasest rohkem jäätmete hulka. Ecobio tehase arendusjuht Kalle Grents tuletab kõigile meelde, et ka mandariinikoorte koht on biojäätmete konteineris, et neist saaks valmistada keskkonnasõbralikku transpordikütust.

«Mandariini- ja apelsinikoored ei ole biogaasi tootmiseks alati parim tooraine – kui tsitruselisi saab toorainesegusse palju, võib jäätmesegu liiga happeliseks muutuda ning meie tehase bakteritest abilistele selline väga happeline toit ei meeldi. Vale doseerimine võib peatada kogu käärimisprotsessi või isegi bakterid hävitada. Kuid loomulikult jõuludega kaasnevad sellised ohud ja me oleme selleks valmis – doseerime vajadusel kääritisse teisi biojäätmeid, mis hästi käärivad ning saame bakterite toidusegu õigeks,» selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

«Koored, aga ka riknenud toit, mis enam ei kõlba, ja kõik muu, mida keegi süüa ei taha – need kõik tuleb panna biojäätmete konteinerisse. Naljatamisi võiks öelda, et tehase bakteritest abilised on suured maiasmokad ja neile sobivad vägagi hästi rasvased toidud, pagaritooted, koogid ja eriti head on neile tordid – sellisest väärt kraamist, isegi kui see on juba täiesti hallitama läinud, saab eriti ohtralt gaasi,» selgitas Grents.

Grents lisas, et kõikide kodus tekkivate köögijäätmete koht on biojäätmete konteineris. Kui biojäätmed sorteeritakse eraldi, saab neid EKT Ecobio gaasitehases uuesti kasutada keskkonnasõbraliku sõidukikütuse toorainena – nii saab biojäätmetes sisalduvat väärtuslikku energiat ja toitaineid targalt taaskasutada.

Biojäätmetest on segaolmejäätmete (põlevate jäätmete) seas rohkem kahju kui kasu, sest märjad jäätmed vähendavad energiaväärtust ning pigem raskendavad jäätmete põletamist. Alati on võimalus ka biojäätmeid kompostida, kuid Eestis talvisel hooajal komposteerumine peatub ning jäätmete biogaasitehasesse saatmine on kindlasti mõistlikum.

Toitu ei tohiks raisku lasta – ärge ostke rohkem, kui tarbite. «Kui aga keegi viimast verivorsti ei taha, siis ei tasu seda sokutada olmeprügisse, vaid ikka biojäätmete konteinerisse. Liigiti kogutud biojäätmed leiavad tee Maardu biogaasitehasesse, kus valminud gaasiga sõidavad pealinna gaasibussid ning tootmisel tekkiv digestaat kasutatakse väetisena Harjumaa põldudel,» selgitas Grents.

Nipid jäätmete liigiti kogumiseks

• Pähklite, munade ja mereandide kõvad koored võiks panna segaolmekonteinerisse – need ei kääri ega lagune, biogaasi neist valmistada ei saa.
• Toiduga tekkivad vedelikud valage äravoolu. Toiduõli ärge äravoolu valage, see ummistab torusid. Pühkige see köögipaberiga kokku ning võite seejärel panna biojäätmete konteinerisse. Rasva ja vana praadimisõli võite samuti tahkel kujul lisada biojäätmete ämbrisse.
• Kasutage biojäätmekoti jaoks köögis ämbrit, millele pääseb õhk ligi. Lekkimise vältimiseks ja liigse niiskuse imemiseks võite panna biojäätmekoti põhja munakarbi, köögipaberit või muu pehme paberi. Munakarp konteineri põhjas hoiab ka biojäätmed paremini ventileerituna.

1. jaanuarist 2024 on Eestis keelatud biojäätmete panek segaolmejäätmete konteinerisse ning kohustuslik on nende eraldi kogumine. EKT Ecobio tehases valmib kodumajapidamistest kokku kogutud biojäätmetest biogaas, millega sõidavad Tallinna bussid, ning digestaat, mida kasutatakse väetisena Harjumaa põldudel.