«Meil on energia kaks korda kallim kui Soomes ja Rootsis,» märkis Kaarelson. «On hämmastav, et energiamajanduse arengukava ei tegele selle probleemi lahendamisega vähimalgi määral.» Tema sõnul mängib konkurentsivõimeline energiahind olulist rolli nii uute tööstusinvesteeringute riiki meelitamisel kui ka väikeettevõtete igapäevategevuses. «See puudutab kõige otsesemalt kõigi Eesti inimeste heaolu ja jõukust, kuid pikaajalises arengukavas peetakse seda justkui mingiks kõrvaliseks pisiasjaks,» imestas ta.
Energiamajanduse arengukavas on tema sõnul aga miskipärast esile toodud konkreetsed tehnoloogiad, mida tuleb arendada ja kasutusele võtta. Näiteks tuleb selle dokumendi järgi eelistada ja doteerida meretuuleparke ja ehitada uusi gaasielektrijaamu. «Miks just need tehnoloogiad, arengukavast ei selgu,» nentis Kaarelson. Ta kritiseeris ka gaasijaamadele panustamist, mis lisaks süsihappegaasi emissioonile suurendavad imporditud maagaasi kasutamist ja halvendavad seetõttu Eesti väliskaubanduse bilanssi.