KLIIMA 2025 ⟩ Ilm läheb hullemaks ja kulukamaks

Bioloog ja looduskaitseteadlane, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor, kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm 10. detsembril Tartus. Foto: Margus Ansu

Tuleva, 2025. aasta ilma kohta on kindel üks: Eestis on oodata aina veerohkemaid äkkvihmasid, ootamatuid kuuma- ja külmalaineid, tugevaid torme ja äikest ning kesksuvel kanamunasuurusi raheteri.

Erakorralised ilmastikunähtused sagenevad ja muutuvad üha hullemaks. Põhjuseks kliima soojenemine, mida võib võrrelda ägedal tulel podiseva potiga. Lõppev aasta on kuumim maakeral sellest ajast saadik, kui on mõõdetud. Temperatuur küündib 1,6 kraadi Celsiuse järgi üle tööstusaja alguse keskmise. Rekordiline oli ka 2023. aasta, mil keskmine temperatuur Maal oli 1,48 kraadi soojem kui sajand tagasi. Pole põhjust arvata, et 2025 tuleks oluliselt jahedam, vastupidi, keev pott võib kaane pealt virutada ning muutused võtta prognoosimatu pöörde.

1,6 kraadi tähendab, et Pariisi kliimaleppega seatud eesmärk hoida Maa keskmise temperatuuri tõus allpool 1,5 kraadi Celsiuse järgi on ületatud. Siiski, statistiliselt püsib temperatuur veel Pariisi leppe sihist kõvasti allpool, umbes 1,2-kraadise tõusu peal, sest kliimatrende arvestatakse pikema ajavahemiku, 30 aasta keskmisena.