KAS KEEGI TEAB? ⟩ Kliimakindel majandus - palju see kõik meile kõigile maksma läheb?

Kai Realo hinnangul tuleb kliimakindla majanduse seaduseelnõuga edasi töötada, selmet seda kiirustades riigikogus vastu võtta. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti on lihasööja rahvas, kuid kas teadsite, et juba mitte väga kauges tulevikus võib liha muutuda meie söögilaual täielikuks luksuseks. Aga toit pole ainuke, mis tulevikus võib hüppeliselt kallineda ja selle üks põhjus on ambitsioonikad kliimaeesmärgid, mille Eesti on endale võtnud.

Eestis söödi mullu 100 600 tonni liha ja kõige enam tarbiti sealiha – 37,9 kilogrammi inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 27,6 kilogrammi, veiseliha 7,7 kilogrammi ning lamba- ja kitseliha aastane tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta. Miks see teadmine on varsti riigikokku jõudva kliimakindla majanduse seaduse eelnõu taustal oluline?

Põhjus on lihtne – põllumajandus on arvestatav kasvuhoonegaaside emitent ja ajal, mil Eesti on võtmas endale järjekordselt väga ambitsioonikad eesmärgid CO2 heitme vähendamiseks, on löögi all ka põllumajandussektor. 2030. aastaks ehk siis juba viie aasta pärast peaks põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitekogus vähenema 2022. aastaga võrrelduna 14 protsenti. Kas sama palju väheneb ka tootmine ja tõuseb toidu hind?