:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2012/04/20/1065816t1h5207.jpg)
Lasnamäe paneelmajalt rõdu kukkumine sarnastes majades korterite hinda ei mõjuta, kuid võib kaasa tuua suurema huvi majade renoveerimise vastu.
Kas rõdupaneeli kukkumine toob korterite hinnalanguse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi võiks eeldada, et võimaliku ehituspraagina Lasnamäe kortermaja rõdupaneeli kukkumine hirmutab kinnisvarasoetajad sarnastest paneelmajadest kaarega mööda käima, kinnisvaraspetsialistid seda arvamust ei toeta.
«Korteri hinda mõjutab eelkõige asukoht, mitte maine,» kinnitas Uus Maa Kinnisvarabüroo Lasnamäe piirkonnajuht Olga Fjodorova, kelle sõnul mõjutab sündmus praegu konkreetse rõdupaneelist ilma jäänud korteri müügihinda. «Täna müües mõjutab see hinda 5-10 protsenti. Kuid aasta pärast võib korteri maine küll turul teada olla, aga siis see enam korterihinda müümisel ei mõjuta,» rääkis ta. Fjodorova tõi näiteks kortermajad, kus on toimunud plahvatused. Nende plahvatuste tulemuseks see, et need kortermajad on hoopis kiiremini korda tehtud ja tehniliselt paremasse olukorda viidud.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman pidas võimalikuks, et natuke jõukam klientuur võib tõepoolest jõuda järelduseni, et nõukogude ajal ehitatud paneelelamusse ei maksa korterit soetada, kuid selline suhtumine ei saa olema valdav. Soomani hinnangul ei hakka inimesed selle õnnetuse tõttu oma ostusoove muutma, küll aga hakatakse tema hinnangul oluliselt rohkem kontrollima ostetava kinnisvara seisukorda. «Piltlikult öeldes minnakse esimesena rõdule,» lausus ta. Küll usub ta, et kõik korteriühistud hakkavad nüüd aktiivselt majade seisukorra vastu huvi tundma.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnul on ühistud oma majade probleemidest ka varem teadlikud olnud ning neid aktiivselt lahendada püüdnud. «Ma ei oleks seda meelt, et ühistud nüüd peata ümber majade käivad ega tea, mida teha,» rääkis Mardi, tõdedes, et küsimustega on pärast õnnetust liidu poole küll rohkem pöördutud, kuid mingit paanikat ei ole.
Ühistute juhatuste jaoks on tema sõnul kõige suurem probleem ja küsimus, kuidas korteriomanikele selgeks teha, et maja on tarvis renoveerida. Ühistu liikmed ehk korteriomanikud pelgavad laenu võtta, sest juba vanarahvatarkus ütleb, et võlg on võõra oma. «Kindlasti on see õnnetus inimesed valvsamaks teinud ja ehk on nüüd ka korteriomanikele majade renoveerimise vajalikkust lihtsam selgeks teha,» lausus Mardi.