/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/02/01/15863651t1h5ea7.jpg)
Statistikaameti andmetel kasvas kolmandas kvartalis bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel kasvas pea veerandi.
Bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel kasvas järsult
Kokku kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga ühe protsendi jagu. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel koos vallaliinidega kuus protsenti, kaugliinidel kaks protsenti ja rahvusvahelistel liinidel 24 protsenti. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8 protsenti. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8 protsenti vähem kui mullu.
Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 kilomeetrit.
Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6 protsenti enam kui mullu samal ajal. «Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3 protsenti pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on jällegi 7 protsenti rohkem kui kolmandas kvartalis,» selgitas Ainsaar.
Riigisisestel kaugliinidel sõideti 813 300 korral, mida on 2 protsenti enam kui eelmise aasta kolmandas kvartalis. Keskmiselt sõideti ühe sõiduga hinnanguliselt 146 kilomeetri kaugusele. «Kaugliinidel sõideti tihemini ja ka pikemat maad, seda nii eelmise aasta kui ka eelmise kvartaliga võrreldes,» rõhutas Ainsaar.
Eesti ettevõtete rahvusvahelistel bussiliinivedudel teenindati kolmandas kvartalis 404 000 sõitjat, mida on lausa veerandi võrra enam kui 2023. aasta samal ajal ehk kokku 304 000 sõitjat. Sõitja reisi keskmine pikkus oli hinnanguliselt 358 km. Aasta tagasi oli see 372 km ehk 4 protsenti pikem, kuid selle aasta teises kvartalis 345 kilomeetrit ehk 4 protsenti lühem. Sõitjaid oli teises kvartalis 5 protsenti vähem kui kolmandas. Ainsaare sõnul on sesoonsed muutused ühistranspordi kasutamises tavalised.
Juhu- ehk tellimusvedudel veeti kolmandas kvartalis ligi miljon sõitjat, kellest 865 000 riigisisestel, mida on 8 protsenti vähem kui mullu, ja 95 700 rahvusvahelistel tellimusvedudel ehk 9 protsenti vähem kui mullu. Riigisiseselt telliti keskmiselt 107 kilomeetri pikkune, rahvusvaheliselt ligi 600 kilomeetri pikkune bussireis.
Reisironge kasutati kolmandas kvartalis 1,9 miljonit korda, mida on 8 protsenti vähem kui 2023. aasta samal ajal, mil rongidega tehti umbes 2 miljonit sõitu. Reisirongides oli sõitja reisi keskmiseks pikkuseks 50 kilomeetrit, mullu samal ajal 54 kilomeetrit.
Reisija keskmise sõidu pikkus Eesti maismaaühistranspordis oli kolmandas kvartalis 16,5 kilomeetrit, peaaegu sama nagu mullu samal ajal, kui see näitaja oli 16,6 kilomeetrit. Teises kvartalis oli keskmine reisi pikkus 14,8 km ehk 10 protsenti väiksem.