/nginx/o/2024/12/18/16551572t1hdef0.jpg)
Eestis on suhtelise vaesuse piiriks 807 euro suurune kuusissetulek. 2023. aastal oli meie keskmine vanaduspension 700 eurot ja tänavu 774 eurot. See tähendab, et puhtalt numbrite järgi elavad kõik Eesti üksikud pensionärid suhtelises vaesuses, kirjutab Swedbanki investeerimisfondide juht Age Petter.
Hiljuti lugesime meediast, et ligi pooled noortest ootavad oma pensioniks üle 2000 euro kuus. Soovi ei saa neile pahaks panna, sest kes meist ei sooviks vanaduspõlve veeta mugavalt ja muretult ning – olgem ausad – pealinnas elades ongi selleks vaja ligi 2000 euro suurust kuueelarvet. Reaalsusesse tõi meid tagasi aga paar päeva hiljem ilmunud statistikaameti teade – kõik Eesti üksikud pensionärid elavad suhtelises vaesuses.
Mis on suhteline vaesus? Tegemist on terminiga, mis kirjeldab olukorda, kus inimese elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elatustaseme. Näiteks 2023. aasta seisuga loetakse Eestis suhtelise vaesuse piiriks 807 euro suurust kuusissetulekut ühe leibkonnaliikme kohta. Võrdluseks oli 2023. aastal meie keskmine vanaduspension 700 eurot, tänavu 774 eurot. See tähendab, et puhtalt numbrite järgi elavad kõik Eesti üksikud pensionärid suhtelises vaesuses.
Tegelikkuses käib osa pensionäridest ka tööl või omab muud sissetulekut, mistõttu elab suhtelises vaesuses «vaid» 71 protsenti meie üksikutest pensionäridest. Antud näitaja poolest oleme muu hulgas Euroopa tipus. Viimaste seas oleme pensioni asendusmäära statistikas. Kui Euroopa Liidus moodustab pension keskmiselt ligi 50–60 protsenti inimese endisest palgast, siis Eestis on see tase vaid 46 protsenti. Seetõttu on ka mõistetav, miks elukalliduse tõusu tõttu on otsustanud kümned tuhanded pensionärid jätkata töötamist. Kusjuures võrreldes sajandi algusega on 65–74-aastaste tööturul osalemise määr kerkinud peaaegu kaks korda. Pensionipõlves töötamine ei pruugi aga alati võimalik olla, eriti füüsilist pingutust nõudvate tööde puhul, ka raskemate tööõnnetuste osakaal on vanemaealiste töötajate seas kõrge.
Seega, soovides pensionieas 2000 euro suurust sissetulekut, tuleks kogumisega alustada juba täna. Kogumisega alustamine on keeruline mitmel põhjusel, kusjuures peamised on puuduvad teadmised, motivatsioon või distsipliin, mitte otseselt rahalised võimalused.
Heaks näiteks on III sammas, kuhu kogumiseks on riik andnud omalt poolt suure eelise 20-protsendise tulumaksusoodustuse näol. See tähendab, et tehes aasta jooksul sambasse sissemakseid, mis ei ületa 15 protsenti sinu aastasest brutotulust või kuni 6000 eurot, saab maksetelt 20 protsenti tuludeklaratsiooniga tagasi. Sisuliselt on tegemist garanteeritud 20-protsendise tootlusega, mida ei paku ükski teine finantsinstrument. Kahjuks kogub III sambasse vaid ligi 20 protsenti tööealistest elanikest ning sinna paigutatakse vaid 3 protsenti oma palgast. Viimastel aastatel oleme kuulnud pensioni kolmanda samba populaarsuse kasvust, mis ongi tõsi. Võrreldes aastataguse ajaga, on selle aasta esimese 11 kuuga kasvanud III samba lepingute arv ca 10 protsenti, ulatudes juba peaaegu 220 tuhandeni. Siiski puudutab see väikest osa inimesi... vaid umbes 20 protsenti.
Lihtne soovitus aasta lõppu: kui sa oled üks neist noortest, kes sooviks tulevikus 2000 euro suurust pensionit – või lihtsalt tulevikus suhtelist vaesust vältida – siis sul on kuni 27. detsembrini aega, et oma III pensionisammas täis panna. Alustamine algabki väikestest sammudest, kaks kõige olulisemat tegevust ongi alustamine ise ja distsipliin. Täna tehtud sissemakse pealt saadud tulumaksutagastus on aga juba uue aasta esimestel kuudel võimenduseks kogumisel.
Kuna vabatahtlik kogumine ei tule inimeste jaoks lihtsalt, siis on loodud võimalus, mis suurendab pensionisäästu ning toimub inimese jaoks märkamatult. Nii saab tõsta lisaks tänasele 2 protsendile brutopalgast oma pensionimakset kas 4 protsendi või 6 protsendini. Riigipoolne 4-protsendine lisanduv osa seejuures ei muutu. Maksed arvestatakse brutopalgast ehk II sambasse minevalt summalt tulumaksu ei võeta.
Küll aga tuleb meeles hoida, et avalduse esitamise tähtaeg oli novembri lõpus. See tähendab, et esitades avalduse detsembris, rakendub uus maksemäär ülejärgmise aasta jaanuarist.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)