Päev enne häkatoni algust olin rahulik. Kodustest ülesannetest olin peaaegu kõik ära esitanud. Kinnitasin endale, et olin neid tehes põhjalik ja et peaksin omama piisavalt peadmisi, et mitte päris hätta jääda. Meeleolu morjendas teadmine, et mul ei olnud tiimi. Olen majandusteaduskonna tudeng, aga ees oli ootamas infotehnoloogidele sobiv jõukatsumine. Tundus kohatu end kuhugi pakkuda. Ürituse läbiviijad õppejõud Tõnn Talpsepp, kes on Tallinna Tehnikaülikooli finantstehnoloogia kaasprofessor ja Innar Liiv, kes on Tallinna Tehnikaülikooli suurandmete kaasprofessor, olid seevastu muretud ja teatasid rõõmsalt, et plaanis on luua interdistsiplinaarsed grupid ning kõigil on võimalus enda panus anda. OK, väga hea, sest ideid oli mul terve nimekirja jagu ja see andis teatava enesekindluse. Teadsin, et kohale tulevad ka äriinfotehnoloogia ja inseneriteaduskonna tudengid. Lootsin õnnele. Mul vedas.
Alustasime reedel kell kuus. Kogunesime klassiruumi, mahtusime sinna napilt ära. Silmasin eemal oma kursavenda ja olin viuhti! ta kõrval. «Sa ei pidanud ju tulema?» küsisin elavalt. Ta - olles enamasti tõreda olekuga - teatas endale omase tusaga: «ma ei tea ise ka mis ma siin teen.» Lustlik ülevaade eesootavast kuulatud, jagati meid gruppidesse. Õigemini, grupid olid end ise juba ära jaganud. Teadsin, et mu morn sõber tuli samuti «üksi» ja otsustasin ilma läbirääkimisi pidamata, et oleme samas tiimis. Tõnn vaatas särasilmselt ringi ja leidis meile kampa ka kolm IT-tudengit. Jan Jürgen Luzgini, kes õpib äriinfotehnoloogia bakalaureuse õppes, ning kaks äriinfotehnoloogia magistrantuuri õpilast, Jürgen Tamme, kes on infosüsteemide spetsialist Cleveronis ning Enefiti tarkvaraarendaja Sander Kangru.