/nginx/o/2024/12/16/16548506t1h5ec3.jpg)
Praeguse tööturu märksõnad on keskmisest aktiivsem kandideerimisralli ning stabiilsuse ja kindlustunde otsimine. Keerulised ajad ühiskonnas ja majanduses peegelduvad paratamatult ka tööturul ja panevad suurema vastutuse tööandjate õlule, kirjutab Elisa talendijuht Keishy Margus.
Tööhooaeg on täistuuridel käimas ning ei möödu päevagi, kui mõnd tööturu-uudist ei kohtaks või see teema tutvusringkonnas jutuks ei tuleks. Kirevat pilti analüüsides ja iga päev ise valdkonnas tegutsedes kerkivad esile nii mõnedki trendid, mis praegust seisu ilmestavad.
Esiteks on sügiskuud paistnud silma aina aktiivsemaks muutunud tööotsingute perioodina. Mõne aja tagune CVKeskus.ee statistika ütleb, et vabade töökohade arv on olnud langustrendis juba pikemat aega ja näiteks kolmandas kvartalis vähenes see number 17 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Tööandjana tajume samuti tööotsijate hulga kasvu. Osale populaarsetele ametikohtadele on kandidaate varasema ajaga võrreldes kohati isegi poole rohkem. Pole ka harv juhus, kui kandideeritakse samas ettevõttes mitmele positsioonile korraga.
Positiivse küljena võib välja tuua, et tekkinud olukord on tööandjaid liitnud. On rõõm näha, et tehakse rohkem koostööd, näiteks jagatakse värbajate listides soovitusi ja infot talentide kohta, kes on kärpimiste-koondamiste tõttu pidanud töölt lahkuma. See on hea näide meie küpsemast töökultuurist ja sellest, kuidas tööandja saab üles näidata hoolivust, aidata kaasa, et head inimesed leiaksid kiiresti endale uue ameti.
Lisaks on näha, et heitlikud ajad panevad inimesi väärtustama kindlust ja stabiilsust, mida täna võib osal tööandjatel olla keeruline pakkuda. Kandidaatidega vesteldes võib täheldada, et varasemast rohkem jäävad kaalukausile valdkonnad, mis suudavad nii kriisides kui ka maailmas toimuva taustal paremini toime tulla. Samas vaatavad täna muutuvat turgu ja tulevikku ettevaatlikkusega vaieldamatult kõik organisatsioonid väiksematest suuremateni välja. See teeb olukorra keeruliseks kõigi jaoks.
Kolmandaks püsib turul trend, mis on aja jooksul edusamme teinud, kuid kõnnib ikka veel lapsekingades. Pole kedagi, kes teaks kedagi, kes poleks tundnud, et saadetud kandideerimisavaldused kaovad kui musta auku. Kuigi tagasisidestamine on oluline igal ajal, tõstatub see eriti tugevalt just praegustes oludes. Tööotsimine on paratamatult aja- ja stressirohke tegevus, mõnel tööotsijal võib olla selja taga kümneid lakoonilisi ei-sid, osal koondamine jne. Nii on kandidaatide kursis hoidmine väike, aga mõjus žest tööandjalt.
Teiseks on see seotud muljega, mida organisatsioon endast loob. Lõputu vaikus võib tingida selle, et inimene ei saada järgmisel korral enam samasse ettevõttesse oma sooviavaldust, kuna varasem kogemus oli kehv. Nii võib jääda ilma õigetest inimestest (kes näiteks esimesel korral teatud positsioonile ei sobinud) ja korralikult lahjendada ka oma kuvandit tööotsijate seas. Elisas näiteks oleme viimase kuue aasta jooksul juurutanud praktika, et anname tagasisidet kõigile kandidaatidele. Ja neile, kellega oleme kohtunud, teeme seda eelistatult lausa telefoni teel. Just põhjusel, et inimesed tõesti hindavad seda, ja teisalt, et hoida head sidet.
Kokkuvõttes ei saa tänaste arengute põhjal kuidagi väita, et meil on nüüd «tööandjaturg» või «kandidaaditurg». Väljakutseid on kõigil ja häid töökäsi pole kunagi liiga palju – see trend ei kao. Organisatsioonid ei saa pead liiva alla peita, tuleb õppida näitama rohkem hoolivust ja austust praeguste ja tulevaste töötajate suhtes. Kandidaadid aga peavad leidma eristumisvõimalusi, et konkurentsirohkel tööturul silma jääda.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)