Hea uudis laenumaksjatele: Euroopa Keskpank langetas intressi

Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Nõukogu otsustas kehtestada alates 18. detsembrist 2024 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,15 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,40 protsenti.

Oktoobris vähendas EKP intressimäära samuti 25 baaspunkti võrra.

EKP laenuintress on seotud pankade vahelise laenuintressi ehk euriboriga, millest sõltub laenude igakuise makse suurus. Mida madalam on intress, seda väiksem on kuutasu.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt, teatab EKP. Ekspertide prognoosi järgi peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4 protsenti, 2025. aastal 2,1 protsenti ja 2026. aastal 1,9 protsenti. 2027. aastal peaks koguinflatsioon ELi heitkogustega kauplemise ajakohastatud süsteemi käivitamise mõjul kiirenema 2,1 protsendini. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,9 protsenti, 2025. aastal 2,3 protsenti ning nii 2026. kui ka 2027. aastal 1,9 protsenti.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2 protsendi taseme lähedal. Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega.

Rahastamistingimused leevenevad, kuna EKP nõukogu hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Need püsivad aga siiski ranged, sest rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressitõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile.

Majandus ei taastu oodatud tempos

Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist. Ehkki majanduskasv 2024. aasta kolmandas kvartalis kiirenes, osutavad uuringunäitajad kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis. Ekspertide prognoosi põhjal peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,7 protsenti, 2025. aastal 1,1 protsenti, 2026. aastal 1,4 protsenti ja 2027. aastal 1,3 protsenti. Eeldatav taastumine sõltub peamiselt reaalsete sissetulekute kasvust, mis peaks ergutama kodumajapidamiste tarbimist, ning ettevõtlusinvesteeringute elavnemisest. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks aja jooksul toetama sisenõudluse hoogustumist.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2 protsendi tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja nõukogu teeb neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.