/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2024/12/12/16538880t1h27be.jpg)
Kahe aasta pärast jõuab maksukoormus Eestis 35 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, praegu on see rahandusministeeriumi andmetel 33,8 protsenti. On seda palju või vähe? Vastavad suurte erakondade esindajad.
Haruldane üksmeel: poliitikud toetavad õiglast maksukoormust (11)
Üldine maksukoormus on aga üsna ebamäärane näitaja – igaüht huvitab ikka see, kui palju tema maksma peab. Inimese maksukoormus sõltub aga sellest, mis laadi tulu ta saab ja kui palju. Kes peab ettevõtet ja saab suurema osa sissetulekust dividendidena, võib arvestada väiksema maksukoormusega kui keskmise palga saaja, kellel tuleb riigimaksude näol juba eos ligi pool oma sissetulekutest riigikassasse kanda.
Eesti maksusüsteem on regressiivne – mida vähem teenid, seda suurem osa sissetulekust maksudele kulub. Tartu Ülikool tõi 2023. aasta uuringus välja, et kui poleks tulumaksuvaba miinimumi, maksaks madalama sissetulekuga inimesed oma netopalgast riigimaksudeks 64 protsenti.
Kui tööandja niiöelda palgafond ühe töötaja jaoks on 2000 eurot, läheb sellest esmalt maha sotsiaalmaks ja töötukindlustusmakse, järele jääb brutopalk 1500. Sellest tuleb lahutada tulumaks ja pensionikindlustus, nii et inimene saab kätte 1240 eurot ehk ligi 62 protsenti algsest 2000 eurost.
Selle rahaga peaks siis ots otsaga kokku tulema, aga sealtki võtab riik oma osa käibemaksu, aktsiiside, riigilõivude ja muude lõivude näol.
Esitasime suurematele erakondadele küsimuse: kui suure osa sissetulekutest peaks inimene teie partei maailmavaate järgi maksudena riigile andma? Ükski partei ei toonud välja aga konkreetset vastust ning EKRE ei tahtnud üldse sellisele küsimusele vastata.
Mõõdukas võrdsus
Sissetuleku mõõdukas ja ühetaoline maksustamine motiveerib inimest ennast arendama ja tegema tööd, mis talle meeldib ja sobib, ütles Andres Sutt Reformierakonnast. «Nii teab igaüks, et sõltumata tema sissetuleku kasvust või selle allikast on tulumaks ikka 22 protsenti ega tõuse näiteks lisatasu saades üle 40 protsendi, nagu see on paljudes riikides,» rääkis Sutt.
/nginx/o/2024/12/12/16538881t1h6942.jpg)
Mõõdukas ja ühetaoline maksustamine toetab tema sõnul majanduskeskkonna stabiilsust, inimeste võimalusi ning maksutahet. «Seepärast ei tohi karistada kõrgema lisandväärtusega töö tegemist kõrgema maksumääraga. Ehk teiste sõnadega: peame õiglaseks tulu ühetaolist maksustamist mõõduka maksumääraga.»
Eestile on tulude selline maksustamine Suti hinnangul üldjoontes hästi mõjunud. «Meie maksukoormus on olnud mõõdukas ja õiglane, mis on hoidnud ära ajude väljavoolu, aidanud meelitada siia talente ja soodustada investeeringuid ega ole loonud inimestele põhjust maksude n-ö optimeerimiseks sissetulekutega manipuleerimiseks.»
Sutt lisas, et ehkki uuest aastast tõuseb tulumaks kaks protsendipunkti, prognoositakse keskmise palga kasvuks viis-kuus protsenti, mis ületab maksutõusu enam kui kolme protsendipunkti võrra.
«Lisaks toetab toimetulekut 2026. aastal maksuküüru kaotamine ja 700 eurole tõusev maksuvaba tulu. Kui praegu jõuab 2000-eurosest brutopalgast pangakontole 1557 eurot, siis 2026. aastal 1602 eurot,» märkis Sutt. «Sel juhul maksab ligikaudu keskmist, 2000-eurost palka teeniv inimene tulumaksuks 286 eurot ja tema tegelik maksumäär on 14,3 protsenti, ent näiteks 10 000 eurot teeniv inimene maksab 2046 eurot ja tegelik maksumäär on 20,5 protsenti,» ütles Sutt.
Kui suur protsent sissetulekust inimesele kätte jääb, polegi Reformierakonna hinnangul oluline, tähtsam olevat ühetaoline ja motiveeriv maksukoormus.
Rohkem vabadust
Erakonna Parempoolsed juhatuse liige Andrus Kaarelson ütles, et nende arvates teeb igaüks oma rahaasjades kõige paremaid otsuseid ise, mis tähendavat, et maksud peavad olema madalad ja maksusüsteem ühetaoline.
«Margaret Thatcher on kunagi öelnud, et kõrgete maksudega riigis tuleb olla ettevaatlik – iga maksutõusuga annab inimene lisaks rahale ära ka tükikese otsustusõigust, mida tema rahaga tehakse. Ehk mida kõrgemad maksud, seda vähem vabadust,» märkis Kaarelson.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/12/16538885t1hb29b.jpg)
Eesti tööjõumaksude koormus on praegu 39,4 protsenti, mis ületab oluliselt OECD riikide keskmist, 34,8 protsenti, tõi ta välja. «See peab muutuma, peame kehtestama sotsiaalmaksule ülempiiri – meie analüüs näitab, et see peaks olema kolme keskmise palga juures. See samm toetab tulevikumajanduse vedurvaldkondi ning ettevõtete peakontorite ja arenduskeskuste Eestisse toomist, soosib kõrgepalgaliste töökohtade loomist. Riigieelarve saab tuge kasvavast maksubaasist ja majanduskasvust. Lisaks tuleb sotsiaalmaksu süsteemi muuta läbipaistvamaks, et inimesed näeksid, kui palju raha nende töö pealt tegelikult riigile läheb,» rääkis Kaarelson.
Ta lisas, et riik peab otsustavalt kulusid vähendama ning ettevõtluse teelt piirangud kõrvaldama. Kui need sammud tehtud ja majanduskasv taastub, tuleb langetada nii tulu- kui ka käibemaks tagasi 20 protsendile juurde tagasi. «Aktsiisimäärad tuleb külmutada, et inflatsiooni pidurdada,» lisas Kaarelson. «Samuti seisame vastu kõikvõimalike uute varamaksude kehtestamisele või vanade tõstmisele. Riigi kulutused peavad majanduse võimekusse ära mahtuma, mitte vastupidi.»
Lisaks nõuavad parempoolsed nn maksuküüru ehk praeguse astmelise tulumaksu kaotamist.
Maksustamata vara
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Tanel Kiige sõnul peab maksusüsteem tagama nii riigi toimimise kui ka toetama inimeste võrdseid võimalusi ja maksukoormus peab olema õiglaselt jagatud. «Maksusüsteemi mõju sissetulekutele tuleb vaadata tervikuna ehk hinnata nii tööjõumaksude, tarbimismaksude kui ka varamaksude osakaalu,» selgitas Kiik. «Praegu kehtiva maksusüsteemi puhul maksab keskmise palgaga töötaja oma sissetulekutest maksudena ära suurema osa kui mitmekordset keskmist palka teeniv inimene, kuna lisaks tulumaksule tuleb tasuda ka 22 protsenti käibemaksu kõigilt sundkulutustelt (toit, eluasemekulud jne). See ei peaks nii olema.»
Kiige sõnul toetavad sotsid astmelise tulumaksu kehtestamist nii, et kahte keskmist palka ületavale sissetulekuosale rakenduks kõrgem tulumaksumäär.
/nginx/o/2024/12/12/16538882t1h7ea2.jpg)
Sotsid tahavad ka varamaksude osakaalu suurendada, seda tarbimismaksude arvelt. «Eesti Panga andmetel kuulub kümnele protsendile rikkamatest eestimaalastest ligi 60 protsenti varadest, mille põhjal oleme Euroopa Liidu üks ebavõrdsemaid riike,» tõi Kiik esile.
«Riigi roll on tasandada sissetulekute ebavõrdsust ja varanduslikku kihistumist läbi õiglase maksupoliitika. Varamaksude osakaalu suurendamine võimaldaks langetada näiteks toiduainete käibemaksumäära viiele protsendile, mis aitaks eeskätt madala ja keskmise sissetulekuga inimesi,» sõnas Kiik. «Eesti maksukoormus peaks ühiskonna kõigi vajaduste katmiseks olema senisest mõne protsendipunkti võrra kõrgem, mis eeldab suuremat panust jõukamatelt inimestelt ja ettevõtetelt.»
Kõik on seotud
Eesti 200 liige, riigikogu rahanduskomisjoni liige Marek Reinaas ütles, et riigi kulud ja tulud peavad olema tasakaalus. «Üksikisiku tulumaksu ei saa vaadelda omaette, vaid see on osa üldisest maksusüsteemist. Samuti peame ka arvestama lähiriikide maksutasemetega, et säilitada majanduse konkurentsivõime. Eesti 200 ei poolda astmelist tulumaksu. Praegune ühtne ja lihtne maksusüsteem on end tõestanud ja seda muuta pole tarvis,» sõnas Reinaas.
/nginx/o/2024/12/12/16538884t1hb5b7.jpg)
«Riik saab pakkuda neid toetuseid ja teenuseid, mida on võimalik kogutavatest maksudest rahastada. Eesti 200 seisukoht on, et vaid läbi personaalse riigi ja vajaduspõhiste teenuste on võimalik säilitada nende toetuste ja teenuste osutamine praegusel tasemel ilma oluliselt makse tõstmata,» ütles Reinaas. «Eesti ühiskond tahab elada nagu jõukas Skandinaavias, aga makse maksta nagu arengumaades. See ei ole lihtsalt võimalik. Maksukoormus peaks ka tulevikus jääma samasse suurusjärku ning maksude tõstmise asemel tuleb otsida kokkuhoiukohti.»
Reinaas lisas, et tulevikus on kõige rohkem probleeme sotsiaalmaksuga, kuna vananeva ühiskonnana ei suuda me ilma struktuursete reformideta rahastada pensionisüsteemi ja tervishoidu.
Pigem vähem
Erakonna Isamaa juhi Urmas Reinsalu sõnul võimaldab madal maksukoormus inimestel oma elujärge parandada. «Madal maksukoormus ja stabiilne maksupoliitika on varem olnud Eesti konkurentsieelis,» ütles Reinsalu ja loetles kohe kümmekond Eestis uuel aastal jõustuvat uut või kõrgemat maksu.
/nginx/o/2024/12/12/16538883t1hb18e.jpg)
«Praegu on Eesti majandusel ja inimestel raske aeg ning valitsus on kaotanud analüütilise käsitluse, milline mõju on nende maksupoliitikal majanduse käekäigule ja inimeste toimetulekule. Lisaks on valitsus viinud Eesti Euroopa tippu kaudsete maksude poolest. Järgmisel aastal võib nende otsuste mõjul inflatsioon ulatuda taas viie protsendini,» hoiatas Reinsalu. «Sellest kaotavad enim väiksema sissetulekuga inimesed: pensionärid, maapiirkondade elanikud, lastega pered.»
Isamaa seisukoht on Reinsalu sõnul selge: maksukoormuse inimeste õlule lükkamine tuleb asendada valitsemiskulude sisulise vähendamisega, et inimeste reaalsissetulekud suureneksid, mitte ei väheneks. «Peame leevendama hinnatõuse ning tõkestama maksude tõstmist. Nii jääb inimestele rohkem raha kätte, millega kasvatada sisenõudlust,» ütles Reinsalu. Lisaks peab Isamaa oluliseks pikaajalist maksustabiilsust.