Kreml käskis esitada BP Vene naftaettevõttele TNK-BP süüdistuse Siberis asetleidnud naftalekete kahjustuste hüvitamise asjus.
Moskva asus pitsitama TNK-BPd
Maavarademinister Juri Trutnev teatas koosolekul, mida juhatas vastvalitud president Vladimir Putin, et TNK-BP Siberi torujuhtmetes on 2011. aasta vältel toimunud 784 «õnnetust», samal ajal kui teiste firmade nagu Surgutneftegazi, Lukoili ja Bashnefti vastavad numbrid olid kõigest 20-30.
«Ma andsin Rosprirodnadzorile korralduse valmistada ette kohtuhagi taotlemaks kompensatsiooni loodusele tekitatud kahjude eest ning tegin ühtlasi ettepaneku, et firma peab esitama plaani, kuidas nad kavatsevad oma torujuhtmed korda teha,» ütles Trutnev Putinile, viidates Vene looduskaitseametile.
TNK-BP eitas süüd ja väitis, et on investeerinud ulatuslikult oma torujuhtmete süsteemi remonti, kulutades selleks tänavu 270 miljonit dollarit. «Lekete» arv olevat aga hoopis 413.
Firma lisas, et on «avatud koostööks».
Hirmud, et tegemist võib olla uue survekampaaniaga Briti-Vene ühisettevõtte vastu, kukutasid TNK-BP aktsiat lausa 4,8 protsendi võrra.
Aasta tagasi varises valusalt kokku BP katse lüüa Rosneftiga käed Arktika nafta arendamiseks. TNK-BP Vene miljardäridest osanikud blokeerisid diili – Kremli sügavaks meelehärmiks.
Miljardärid nõudsid, et TNK-BP osaleks ise, lastes õhku plaani, mida Putin ja võimukas Vene energiaboss Igor Setšin olid lehvitanud kui uue ajastu koidikut rahvusvahelises koostöös.
Üks TNK-BP lähedalseisev allikas kinnitas, et bürokraatlik surve firmale on viimase kuue kuuga pidevalt intensiivistunud: grupp on kogenud viivitusi riiklike lubade saamisel ning suurema luubi alla on võetud ka sellised «õnnetused», mida varem tähelegi ei pandud.
Üks analüütik ütles, et surve võib tuleneda Kremli pahameelest Rosnefti diili õhkulaskmise üle.
Üks Vene miljardäridest osanikega (Alfa-Access-Renova) seotud isik ütles aga, et see pole tõsi: «TNK-BP ja AARi suhted Kremliga on suurepärased.»
Sel nädalal sõlmis strateegilise Arktika diili Rosneftiga hoopis ExxonMobil, võttes seega BP koha.
Looduskaitseamet, mis hagi esitab, on tuntud selle poolest, et on kasutanud keskkonna-alaseid süüdistusi varade võõrandamiseks riigile.
Kui Putin nõudis selgitust, kuidas on võimalik, et TNK-BPga juhtub niivõrd palju rohkem õnnetusi kui konkurentidega, juhtis energiaminister Sergei Šmatko tähelepanu sellele, kuivõrd palju firma dividende on maksnud – mullu ligi 8 miljardit dollarit ehk palju rohkem, kui need teised.
«Neil ilmselgelt on raha küll, et torujuhtmeid kaasajastada,» leidis minister.
Copyright The Financial Times Limited 2012