James Oates: jutt Eesti maksuparadiisist on müüt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksumäär Eestis on kõrgem kui Suurbritannias, märkis James Oates investeerimisfirmast Cicero Capital, kes rääkis Pärnus maksudest, riigi ja ettevõtjate rollist ning eestlaste maksimalismist.
«Jutt Eesti maksuparadiisist on müüt, ma maksan siin rohkem makse kui Suurbritannias. Tõsi, ma ei maksa juristile, et ta mu maksumäära välja arvutaks. Suurbritannia maksudeklaratsioonist ei suuda tegelikult keegi aru saada. Eesti ei ole madalate maksudega, aga see on läbipaistev,» rääkis ta Pärnu finantskonverentsil.
Samuti on tema kinnitusel müüt see, et riigi roll Eestis on väike. Oates märkis, et sel ajal kui erasektor töötajate arvu vähendas ja kulusid kärpis, pääses riigisektor üsna kergelt. Lisaks on pärast euroga liitumist kahekordistunud riigi kohustuste hulk.
«Eesti rahvas ja äriinimesed peaksid sel teemal rohkem sõna võtma, kui nad on seda seni teinud. Teie maksuraha, mida oleks võinud kulutada teedele, tarkvarataristu, raudtee jaoks läheb nüüd ümber nurga Kreeka peaministri taskusse,» märkis Oates ja lisas, et kuna ta maksab siin makse, siis läks see ka talle hinge.
Kuna kõik, mis juhtub nii Euroopas kui maailmas mõjutab otseselt ka siin tegutsevate ettevõtete käekäiku, peaks Eesti rohkem maailmas ja Euroopas oma sõna maksma panema. Oatesi kinnitusel on noor Eesti kõik eksamid läbinud, saanud kõikidesse klubidesse ning nüüd on aeg seal tegutsema hakata.
«Võiksime parandada Eesti infrastruktuuri, võiksime teha teistsuguseid poliitilisi otsuseid. Ainult selle pärast, et mõned on saanud Brüsselis mõnusad töökohad, ei tähenda see, et neil on õigus rääkida nende eestlaste eest, kes siin töötavad ja äri ajavad.»
Oatesi kinnitusel annab lootust see, et eestlased on oma püüdlustes olnud maksimalistid. 1920. aastate Eestis oli eesmärgiks olla kõige demokraatlikum, 1990 Eestis oli eesmärgiks olla kõige avatuma majandusega.
Praegu võiksid eestlased püüelda selle poole, et jääda eestlasteks ja saada maailmakodanikeks.
«Eesti on aken läände, Eestil võib olla ühendus Venemaaga, aga Venemaa taga on veel miljard inimest, kes kõik tahavad laiskadele eurooplastele asju müüa. Kaubatee võiks aidata ka edasisi konflikte Venemaaga vältida, sest kõik, mida Eesti tunneb Venemaa suhtes, tunneb Venemaa Hiina suhtes,» märkis šotlane.