Miks mõned riigid on vaesed ja teised rikkad? Nobeli majanduspreemia läks vastuse leidjale

Nobeli tänavune majanduspreemia läks teadlastele, kes tõestasid, et mida ühtlasemalt jaguneb rikkus ühiskonnas, seda jõukam riik on. Foto: Lee Jae Won

Selleaastane Nobeli majanduspreemia anti kolmele teadlasele, kes suutsid oma teadustööga tõestada, et jõukaks võib saada iga ühiskond – religioonist, rahvusest, keelest, kliimast ja loodusest olenemata, kirjutas Eesti Panga blogis ökonomist Ricardo Vicente. Kuid rikkaks saamiseks peab täidetud olema üks tingimus.

Sel aastal läks Nobeli majanduspreemia Daron Acemoglule (MIT), Simon Johnsonile (samuti MIT) ja James A. Robinsonile (Chicago ülikool) institutsioonide kujunemise ja nende jõukusele avaldatava mõju uurimise eest. Oma uurimuses jõudsid nad järeldusele, et jõukuse järjepidevaks kasvuks on ühiskonnal vaja õigesti loodud institutsioone, mille kaudu saab majanduspoliitika kujundamisse kaasata enamiku ühiskonnaliikmete huvid.

Autorid jaotavad institutsioonid kaasavateks ja välistavateks, kus kaasavad institutsioonid  soodustavad majanduspoliitika kaudu enamiku majanduslikke huve, ent välistavad institutsioonid soodustavad vaid väikese osa elanikkonna huve.