Eesti tööstustoodete hinnad järgivad Euroopa arenguid

Keskmisest oluliselt kõrgem hinnatõus iseloomustas endiselt toiduainetööstust. Foto: Margus Ansu

Statistikaameti andmetel kerkisid hinnad eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 0,1 protsenti, aastane hinnatõus ulatus 2,9 protsendini. Samas suurusjärgus on hinnad muutunud Euroopa Liidus tervikuna, teatas majandusministeerium.

Keskmisest oluliselt kõrgem hinnatõus iseloomustas märtsis endiselt toiduainetööstust, olles eelmise aastaga võrreldes kasvanud 7,3 protsenti ja keemiatööstust, kus on hinnad aastaga kasvanud 8,6 protsenti, edastas ministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing.

Toiduainetööstuses on vedanud kasvu kala ja liha töötlemine. Aastaga on tugevasti tõusnud liha kokkuostuhinnad. Keemiatööstus on jälginud nafta hinna muutusi. Märtsis kerkis aastane hinnatõus üle viie protsendi veel mööblitööstuses. Teistes harudes olid hinnad üldiselt paar-kolm protsenti kõrgemad, pabertoodete ja elektriseadmete tootmises on toodang aastaga odavnenud.

Märtsis jätkus ekspordihindade aastase kasvutempo pidurdumine kolme protsendini ja eelmise kuuga võrreldes olulisi muutusi nende osas ei toimunud. Olukord välisturgudel ei lase Eesti eksportööridel oma kaupade hindu tõsta, et püsida konkurentsivõimelisena. Impordihinnad tõusid kuises võrdluses 1,2 protsenti, kuid aastane hinnakasv jäi sarnaselt veebruariga 6,1-protsendile. Impordihindade muutust mõjutas taas enim nafta maailmaturuhinna tõus.

Suurem osa ettevõtjatest prognoosib müügihindade püsimist praegusel tasemel. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsikuise küsitluse kohaselt arvas nii kolmveerand tööstusettevõtetest.

Hinnatõusu lähikuudeks eeldas 18 protsenti küsitletutest ehk peaaegu sama palju kui aasta esimestel kuudel. Keskmisest kõrgemad ootused hindade kasvuks olid toiduaine- ja joogitööstuses, kummi- ja plastitööstuses ning masinatööstuses. Samas on toiduainetööstuses hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid jäänud viimastel kuudel pidevalt vähemaks.