/nginx/o/2024/12/05/16526231t1hf69f.jpg)
Kuigi Prantsusmaa on poliitilises kriisis ehk olukord on sama segane kui enne olümpiamänge korraldatud valimiste tulemuste järel, pole see investoritele mõju avaldanud.
President Emmanuel Macron peab leidma uue peaministri, kuna peaminister Michel Barnier kaotas usaldushääletuse. Ta sai ametis olla vaid kolm kuud. See teeb temast kõige lühema karjääriga peaministri. See on esimene kord alates 1962. aastast, kuid Prantsusmaa valitsus kaotas usaldushääletuse, kirjutab CNN.
See tähendab, et Prantsusmaal pole ka vastu võetud 2025. aasta riigieelarvet. Riigieelarve peab saama vastu võetud enne 21. detsembrit. Kui see ebaõnnestub, siis tuleb jätkata 2024. aasta tasemel riigieelarvega, et vältida riigiaparaadi töö peatumist.
Barnier'le sai saatuslikuks tema soov tõsta makse ja vähendada kulutusi 60 miljardi euro võrra, eesmärgiga saada tuleval aastal eelarvepuudujääk viie protsendini. Mõned meetmed olid erakordselt ebapopulaarsed. Näiteks soovis ta, et pensionärid saaksid ise hinnatõusude mõjuga hakkama, lükates edasi inflatsiooni katteks pensionide suurendamist.
Prantsusmaa aktsiaindeks CAC 40 kallines neljapäeva ennelõunal 0,4 protsenti. Suure võlakoormaga riigi aktsiaindeks on olnud peksupoiste seas. Kui aastaga on aktsiaturg kallinenud Saksamaal 22,4 protsenti, Hispaanias 18 protsenti ja Ühendkuningriigis 11,4 protsenti, siis Prantsusmaa aktsiaturg on samal ajal odavnenud 1,1 protsenti.
«Investorid on praegu rahulikud, kuid kui äärmuslikud pahem- ja parempoolsed suudavad kukutada ka Macroni presidendikohalt, siis on taas surve all Prantsusmaa võlakirjad, aktsiaturg ja euro,» kommenteeris IG peaanalüütik Chris Beauchamp AFP-le.
Prantsusmaa võlakoorem läheneb II maailmasõja taseme tipule ehk ulatub 111 protsendini majanduse kogutoodangust. Osaliselt on võlakuhila kasvu taga Covid-19 pandeemia ja energiakriisi tõttu lahvatanud suur kulutuste kasv.
Prantsusmaa võlaintress on nüüd kõrgem Kreeka omast. Prantsusmaa valitsuse 10-aastane võlaintress oli 2,89 protsenti aastas võrreldes Kreeka 2,88 protsendiga.
Oktoobri lõpu seisuga ulatus Prantsusmaa riigikassa andmetel riigi võlg 2,6 triljoni euroni.