Eesti Energia kohal ripub keskkonnakuriteo kahtlus

Osa põlevkivijaamade hädadest on tingitud sellest, et energeetikas ei osata näha tervikpilti. Foto: Tairo Lutter

Terve eelmise nädala käis hoogne arutelu Narva elektrijaamade vanade põlevkiviplokkide sulgemise ümber, kusjuures suurema osa nendest muredest on Eesti valitsus ja ametnikud ise tekitanud.

Nädal tagasi võttis Eesti Energia neli vana plokki börsilt maha, aga ööpäev hiljem pani nad uuesti pakkumisi tegema. Seejärel võttis veel umbes 350 MW jagu vanu plokke börsilt maha kaheks ja pooleks ööpäevaks. Viimast ajakirjanikud tähele ei pannud, suuri pealkirju ei sündinud. Plokk on üks osa suurest elektrijaamast, kus Narva lähedal seisavad rivis kõrvuti ka õlitehased.

Detsembrist seadis Eesti Energia töökorda terve suve külmana seisnud Balti elektrijaama 11. ploki, millega saab kütta ka Narva linna. Tähelepanu vanadele põlevkivikateldele on nii suur, et varsti oskab ilmselt iga eestlane nimetada peast nii plokkide numbrid kui ka võimsused.

Miks see tähtis on? Esiteks sel põhjusel, et elektri tootmiseks on vaja juhitavaid elektrijaamu, mida saab käima panna iga kell. Teiseks on Eesti Energia olnud ja ilmselt on ka edaspidi poliitilise tähelepanu objekt. Kolmandaks on küsimus, kas Eesti Energia eelmised juhid on sihilikult lasknud töötada vanadel jaamadel keskkonnanorme rikkudes. Siiani pole vastust, kas Eesti Energia erikontrolli raport toob kaasa kuriteokahtlustuse ettevõtte endistele ja võibolla ka praegustele juhtidele.