Kasparov: viimased 30 aastat pole suuri tehnoloogilisi uuendusi olnud

Garri Kasparov Foto: SCANPIX

Garri Kasparov arutles Pärnu finantskonverentsil president Toomas-Hendrik Ilvesega innovatsiooni teemadel ja miks me tegeleme vanade ideede lihvimisega, selle asemel, et midagi täiesti uut välja mõelda.

Kuigi paistab, et tehnoloogia areneb üha kiiremini, rääkis Kasparov Pärnus, et kogu tehnoloogia, mis täna inimeste käsutuses on, põhineb avastustel, mis tehti 30, 40 ja 50 aastat tagasi. Ilves mainis samas, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks kulubki umbes nii palju aega ja ka sisepõlemismootor leiutati 19. sajandi lõpuks kuid sai laiatarbekaubaks alles 40 aastat hiljem.

«Maailm muutub üha keerulisemaks ja spetsialist  saab keskenduda ainult oma väga väikesele erialale. Samas on meil olemas palju parem tehnika, et keerukusega toime tulla.»

«Kui inimesi kuule saadeti, oli kogu NASA arvutusvõimsus sama suur kui ühel iPhoneil. Seega on meie teha, kas saata inimene kuule või pommitada sigu lindudega,» kõneles Kasparov.

Üks põhjuseid, miks innovatsioon unarusse on jäänud, on Kasparovi kinnitusel soov saada kohe ja kiirelt tulemusi ja mitte võtta riske. Panku, mis on oma tegevusega selgelt pankroti ära teeninud pumbatakse raha juurde, sest tagajärjed, mis nende kokkukukkumisel võiksid olla tunduvad hirmuäratavad.

Samas ei kulutata raha piisavalt uurimis- ja arendustööle, kuna tulu võib sellest tõusta alles aastakümnete päras, kui siiski. Ta tõi näitena Apple, mida üldiselt peetakse innovatsiooni musterlapseks ning märkis, et isegi Apple kulutab teadus ja arendustööle kordades vähem raha kui reklaamile.
 
Ilves mainis, et võibolla on inimeste elu läinud liiga mugavaks ning keegi ei malda aega ja energiat kulutada keeruliste alade õppimisele. Kui 20 aastat tagasi läksid inimesed meelsasti õppima matemaatikat, siis täna vaadatakse pigem haldusjuhtimise poole.

«Kõik suuread tehnoloogilised muutused on tulnud sõja ajal, aga sõda me ju ei taha,» lisas