Projektijuht selgitab, milline on remondivõlas korterelamute tulevikuväljavaade

Annelinna korterelamud. Foto: Margus Ansu.

Dekaad tagasi renoveeriti Eestis tervikuna pisut üle 130 korterelamu aastas ja tolleaegse ehitustempoga jätkates kulunuks kõigi remondivõlas korterelamute renoveerimiseks üle 175 aasta, kirjutab Stell Eesti ASi projektijuht Veiko Välja.

«Täna on ühistute ja ametkondade ootused ning tegevused suunatud olukorra parandamisele, põhinedes paljuski toetusmeetmetele, mida EL suurendab, ja tehaselise rekonstrueerimise hoogustamisele. Plaanitavad muudatused peaks paarikümne järgneva aasta jooksul tähendama üle nelja korra kiiremaid ehitusgraafikuid,» märgib Välja, ent lisab, et samas ei saa kõik praegused ühistud vaid ja ainult toetustele lootma jääda, sest need on suunatud enne 2000. aastat kasutusele võetud korterelamute renoveerimisele.

2021. aastal riigi heaks kiidetud kinnisvarapoliitika põhimõtetes kirjeldatakse remondivõlga järgnevalt: «Remondikavas ette nähtud seisundi säilitamiseks ette nähtud tööde maksumus, mida pole tehtud ette nähtud ajal ning mis on seetõttu edasi lükkunud tulevikku (ei sisalda kasutaja vajadustest tulenevaid parendusi).»