Analüüs: Eesti seisab energeetikas silmitsi enneolematute jamadega

Enefit Poweri juht Lauri Karp (vasakul) ja Eesti Energia juht Andrus Durejko seisavad silmitsi võimatu missiooniga toota elektrit põlevkivijaamadega, mille käigus hoidmine rikub seadust ja ähvardab neid kuriteosüüdistusega. Foto: Sander Ilvest

Kaks kuud enne lahku­löömist Venemaa elektri­võrgust seisab Eesti silmitsi enneolematute jamadega.

Esiteks lõi Eesti Energia juhatus selja sirgu – keeldus osalemast avalikus seaduserikkumises ning võttis Narva vanad põlevkiviplokid maha elektribörsilt. Sirgeselgsus kestis küll vaid ühe päeva, pakkumiste tegemine jätkub tänasest. Samas otsib riigifirma kokkulepet keskkonnaametiga. Eesti peab hoidma kasutusvalmis 1000 MW jagu elektrijaamu, et kõiki energiaga varustada.

Teiseks tahab Elering ehitada uued gaasijaamad. Need oleks kiiresti käivitatavad ja aitaks tasakaalustada aina suuremaks paisuvate päikese- ja tuulejaamade tööd. Jama on selles, et gaasijaam saab Euroopa Liidus töötada kõige rohkem aastani 2040. Teisisõnu teeks Eesti suure investeeringu elektrijaama, mis nagunii tuleb õige pea demonteerida.