Kuidas tekkis koolimajas märja lapi tõttu üle 100 000 eurone kahju?

Märg lapp. Pilt on illustratiivne. Foto: Teona Swift / Pexels

Kraanikausialune kapp on heaks kohaks, kus koristustarbeid hoida, olgu selleks mõni puhastusvahend, pisike hari ja kühvel või koristuslapp. Küll aga võib niiske lapi valele kohale asetamine kaasa tuua veeavarii ja tuhandetesse eurodesse ulatavat kahju.

Just selline lugu leidis möödunud aasta jõulupühadel aset Kose gümnaasiumis, kus keemiaklassist sai alguse suuremahuline veeavarii. Üleujutuse avastas kooliadministraator, kes märkas, et keldrikorrus on üleujutatud. Õnnetuse põhjustas lõhkenud survevoolik, mis asus aga kolmandal korrusel.

Seega oli ühe vooliku lõhkemise tõttu üleujutatud neli koolimaja korrust. Kahjustuste nimekiri oli seetõttu ka ääretult pikk: kannatasid koolimaja põrandad, laepaneelid ja -plaadid, seinakrohv ja -plaadid, garderoobimööbel, uksed, klassiruumide lauad ja koolimuuseumi mööbel. Vesi jättis oma jälje ka elektrisüsteemile ja -tehnikale: pihta said elektrijuhtmed, valgustid ja esitlustehnika.

Kuidas õnnetus juhtus?

Suure avarii põhjustaja oli aga puhastuskalts. Nimelt on survevoolik kummist ning selle ümber on metallkest. Lapp pandi pärast kasutamist kuivama just selle vooliku peale, mille tulemusel imbus pikema aja vältel sellelt vooliku peale vett. Vesi ja metall aga reageerisid omavahel ning toimus metalli korrodeerumine, mistõttu voolikukest purunes. Omakorda läks selle tulemusel katki ka vooliku kummist osa ning vesi sai vabalt voolata.

Kui kooliadministraator õnnetuse avastas, keeras ta koheselt õnnetuspaigal vee kinni, et kahjud veelgi ei suureneks. Ta andis ka õnnetusest seejärel teada ning siis hakkasid kahjude likvideerimistööd. Kuna koolimaja oli nõuetekohaselt kindlustatud ning tegu oli tahtmatu õnnetusega, said kõik kahjud hüvitatud. Samas oli kindlustusselts Gjensidige makstud kahjuhüvitise summa märkimisväärselt suur: 134 427,24 eurot.

«See on õpetlik lugu, kuidas üks märg lapp suudab kaasa tuua kõvasti üle 100 000 euro ulatuses kahju. Muidugi on metalltoru mugav koht, kuhu kalts kuivama panna, aga kindlasti ei ole see lapi jaoks õige koht. Paljud õnnetused on tegelikult lihtsasti ära hoiatavad ja kahjud jäävad olemata, kuid teinekord tuleb selliseid asju lihtsalt meelde tuletada,» ütles Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.

Kose gümnaasiumi direktori Martin Medar ütles, et üleujutus mõjutas õppetööd tervikuna päris palju, sest tuli leida asenduspindasid, kus tunnid toimuda saaks. «Ruumiprogramm oli väga tihe: võtsime kasutusele nii kooli aula, koridorid ja ka õpilaste puhkenurga. Aga õpilased ja õpetajad olid tublid ning saime sellega suurepäraselt hakkama,» sõnas ta.

Medari sõnul toimusid remont ja õppetöö paralleelselt, kuid kõik sujus ilusti ja tõrgeteta. Remondiga saadi valmis juunis.

Mida seesuguse veeavarii puhul teha?

Kirsiste sõnul on kõige olulisem tuvastada veeõnnetuse põhjustaja ning õnnetuspaigal vesi kinni keerata. Avariist tuleb koheselt teavitada majahaldurit, kortermaja puhul korteriühistu esimeest, naabreid ning seejärel ka kindlustusandjat. Tekkinud kahjud tuleb kas üles pildistada või filmida.

«Kose gümnaasiumi puhul olid kahjud tõesti suured, kuid õnneks toimis koolipere nii nagu pidi. Kindlustusandjana on paslik öelda, et õnnetus ei hüüa tulles, selleks ei saagi alati valmis olla. Küll aga tasub nähtaval olevad voolikud ja torud kodus või tööl visuaalselt üle käia. Tihtilugu on defektid silmaga märgatavad,» lisas Kirsiste.

Medari sõnul ollakse õnnetuse järel ettevaatlikumad. «Käisime kõik võimalikud ohukohad koolimajas läbi, kaardistasime ja hindasime olukorda. Loomulikult sai tehtud ka parendustöid. Ennetusabinõuna käime ka jõulu- ja koolivaheaegadel koolimajas jälgimas, kas kõik on korras,» ütles koolidirektor.