SEB avaldas, kes on Eesti tüüpilisim investor

Kõige tavalisem investor on keskealine erasektoris töötav mees. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala / Postimees

Eesti keskmine investor on 40-aastane erasektoris töötav mees. Millal on kõige parem aeg investeerimisega alustamiseks, avab SEB jaepanga kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Ideaalne oleks, kui investeerimisega alustatakse täisealiseks saamisel, esimese palga laekumisel või siis, kui hakatakse iseseisvalt oma rahaasju korraldama. See aga ei tähenda, et hiljem, näiteks neljakümnendates, investeerimisega alustada ei tasuks.

«Kui alustada varem, siis on rohkem aega investeerimise eesmärkide saavutamiseks. Hiljem alustamine nõuab samade tulemusteni jõudmiseks suuremat rahalist panust või algkapitali. Näiteks selleks, et 65. eluaastaks oleks kogutud investeeringuid 113 000 euro väärtuses, peaks 20-aastane iga kuu investeerima 30 eurot. 40-aastane peaks sama tulemuse saavutamiseks iga kuu investeerima 140 eurot ehk peaaegu viis korda rohkem. Seda juhul, kui keskmine aastane tootlus on seitse protsenti,» selgitas Visnapuu.

Samas on vanemas eas investeerimisega alustamisel Visnapuu sõnul ka eeliseid. «40. eluaastaks on inimesel, võrreldes 20-aastasega, elukogemust, tihti on saavutatud rahaline kindlus, soetatud oma eluase ja kogutud finantspuhver. Praktika näitab, et vanemas eas investorid on rahulikumad, distsiplineeritumad, järgivad valitud investeerimisstrateegiat ega kipu spekuleerima ja liigseid riske võtma. See võib tuua paremaid ning stabiilsemaid tulemusi,» tõdes SEB ekspert.

Kindlustunde tõstmiseks võiks vanematel inimestel investeerimisega alustamisel olla finantspuhvrit kogutud kuue kuni üheksa kuu jagu vajalikest kulutustest, noortel kolme kuu jagu. Visnapuu märkis, et rahalise puhvri olemasolu on stardiks hea ning annab võimaluse teha julgemaid valikuid, kuid selle puudumine ei tähenda, et investeerimisega üldse mitte alustada.

Tüüpiline investor – 40-aastane erasektoris töötav mees

SEB andmed näitavad, et Eesti inimesed astuvad esimesi samme investeerimise suunas üsna varakult – kui karjäär on tõusuteel ja teatud rahalised vahendid on juba kõrvale pandud. 20 protsenti investeerimishuvilistest on vanuses 26–35 ja 10 protsenti vanuses 18–25.

«Eesti keskmine investor on aga 40-aastane erasektoris töötav mees, kelle väärtpaberiportfell on pigem tagasihoidlik, jäädes üldjuhul alla 1000 euro. 24 protsenti investoritest on enne investeerimisega alustamist kõrvale pannud 100–1000 eurot, 20 protsenti investoritest 1000–3000 eurot,» kirjeldas Visnapuu.

Kui mehed alustavad investeerimisega vanuses 26–35, siis Eesti naised astuvad esimesi samme hilisemas eas ning kõige enam on naisinvestoreid vanuses 36–45, mis moodustab 23 protsenti kõigist naisinvestoritest. «Üllatav on, et ka üle 65-aastaste naiste seas on investeerijate osakaal märkimisväärselt suur – tervelt 22 protsenti. Naised on sageli investeerimisotsuste tegemisel konservatiivsemad ja riskiteadlikumad ning see võib olla ka põhjus, miks investeerimisega alustamist edasi lükatakse,» nentis Visnapuu.

Kõiki mune ei maksa panna ühte korvi

Mida hiljem investeerimisega alustada, seda olulisem on oma investeeringuid hajutada ja seeläbi riske maandada. «Kui pensionile jäämiseni on jäänud vähem kui 10 aastat, ei tasuks enam spekuleerida ja liiga riskantseid investeeringuid teha. Ka teise samba pensionifondid on loodud sama loogikaga, see tähendab pensioniea lähenedes fondi riskitase väheneb – võlakirjade kui stabiilsema investeeringu osakaal suureneb ning aktsiate kui riskantsema investeeringu osakaal väheneb,» tõi Visnapuu paralleele pensionifondidega.

Ka Princetoni ülikooli majandusprofessor Burton G. Malkiel väidab, et kui 20–40-aastaste investorite portfell võiks koosneda 75–90 protsenti aktsiatest, siis 40–60-aastaselt tuleks nende osakaalu vähendada 65–75 protsendini ja asendada need järk-järgult võlakirjadega. 80-aastaselt ja üle selle võiks võlakirjade osakaal portfellis olla suurim (60–80 protsenti).

Investeerimine nõuab kannatlikkust ning veidi ka planeerimist. Alustada tasuks väikestest summadest ning regulaarsetest maksetest investeerimisportfelli. Vanuse vaates ei ole investeerimismaailmaga tutvumiseks halba aega ning parim aeg alustamiseks on just praegu.

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena.