Hulk seltsinguid ja ühinguid enam maksu­maksjalt raha ei saa

MInisteeriumitelt toetusi saavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust vaadates tekib küsimus, mis neist mõne tegevuse sisuline mõte on. Foto: Mihkel Maripuu

Ministeeriumid toetavad igal aastal miljonite eurodega mittetulundus­ühinguid ja sihtasutusi. Osa neist lööb kaasa seadusloomes. Tekib aga küsimus, kui palju mõjutab nende tegevust soov ka edaspidi ministeeriumitelt raha saada.

Nüüd, mil valitsuselt oodatakse kulude kärpimist, on nii mõnigi ministeerium asunud nn poliitikakujundajate toetusi vähendama või suisa ära kaotama. Kuid paljud organisatsioonid kritiseerivad üldse tava maksumaksja rahaga taolisi ühendusi toetada. Siin loos on kasutatud kultuuriministeeriumi, haridusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi näiteid. Sellega, et riik MTÜdele raha jagab, pole päri mitmed säärased ühendused isegi. Põhimure näib taanduvat ütlusele, et kes maksab, tellib ka muusika.

Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass ütleb otse, et tekib probleeme, kui MTÜd, huvikaitseorganisatsioonid, vabaühendused ja muud riigilt raha saavad seltsingud peavad näiteks ministeeriumi koostatud seaduseelnõu hindama. «Lepingu järgi on sõltumatus tagatud. Faktiliselt… Kes maksab, selle arvamusega arvestatakse alateadvuses ikka rohkem,» nentis Krass.